Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2017.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-8291 (17267000257)

Kohtukoosseis

Kohtunik Rubo Kikerpill

Kohtuistungi sekretär

Jaanika Lusti

Prokurör

Abiprokurör Olgerd Petersell

Kriminaalasi

Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine X ́i suhtes süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

Süüdistatav

X

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5

Lõpetada X ́i suhtes kriminaalmenetlus KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel. Kohustada X ́i tasuma riigi tuludesse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Riigituludesse välja mõistetud 250 € tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga 99917900000974. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, riigituludesse välja mõistetud summa“. Kohustada X ́i hüvitama kuriteoga tekitatud varaline ja mittevaraline kahju summas 1157,19 (üks tuhat ükssada viiskümmend seitse eurot ja 19 senti) eurot X ́ile (arveldusarve Swedbank EE732200221063001304). Kohustuste (riigi tuludesse summa maksmine ja kannatanule kahju hüvitamine) täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi.

1 (4)

Asitõendid. DVD-plaat salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Määrus saata täitmiseks X ́ile ja teadmiseks abiprokurörile ning kannatanule X ́ile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 09.04.2017. a KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel selles, et 09.04.2017. a kella 03:08 paiku, so avalikus kohas ja teiste isikute juuresolekul, toimus Xe ja Xi vahel kaklus, mille tagajärjel sai X kehavigastusi. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, tervislikku seisundit, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on abiprokurör jõudnud järeldusele, et KrMS § 202 alusel oleks võimalik kriminaalmenetlus lõpetada järgmistel motiividel. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista ka rahaline karistus. Kahtlustatava süü ei ole suur, isik on tunnistanud oma tegu ja tema puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et füüsiline konflikt kahe seltskonna vahel sai alguse kannatanu Xe tüdruksõbra poolsest agressiivsest käitumisest. Täpsemalt lõi X pingil istunud ja Xi seltskonnas viibinud X suunas jalaga, misjärel tekkis rüselus ka Xe ja Xi vahel ning mille tagajärjel sai X tervisekahjustusi. X on avaldanud kahetsust toimepandu eest ning saanud aru oma tegevuse õigusvastasusest, kuid tõdenud ka asjaolu, et käesoleva kriminaalasja aluseks olev füüsiline konflikt ei oleks üldse toimunud, kui seda ei oleks provotseerinud oma käitumisega X koos oma tüdruksõbra X. Kahtlustatava poolt toimepandu ei pea prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et Xi süü ei ole suur, ta ei ole teadaolevalt pannud toime enne ega pärast nimetatud tegusid ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Isikul on küll neli kehtivat väärteokaristust, kuid need on teiseliigilised. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et kannatanu X on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas kokku 1657,19 eurot (millest varaline kahju 157,19 eurot ja mittevaraline kahju 1500 eurot) ning prokuratuuril puudub võimalus ise tsiviilhagi mahtu vähendada. Tulenevalt sellest palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele võtta seisukoht kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi mahu põhjendatuse osas ning võimalusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xi suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. 2 (4)