Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta F.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus (82 %) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse leiab, et F.M võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.M isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 10-korral kriminaalkorras karistatud, varasemalt on toime pannud varguse, asja omavolilise kasutamise, avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise, kelmuse, ähvardamise ja mootorsõiduki juhtimise omamata juhtimisõigust. Käesolevat vangistust kannab taas mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust. Varasemate vägivalda sisaldavate kuritegude soodusteguriks oli alkoholi tarbimine, toimepanemise ajendiks sageli rahalise kasu saamine ning grupi mõju. Vangistuses F.M on vestelnud psühholoogiga, ei ole töötanud ega muudes hõivetes osalenud. Distsiplinaarkaristusi on 2. Vanglamaterjalide kohaselt F.M ei ole alkoholisõltuvust ega ka narkootikumide sõltuvust. Varem on teda korduvalt karistatud vägivallakuritegude (s.h ka perevägivald) eest, viimased 3 karistust on mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemalt käitunud agressiivselt, tunnistab ka alkoholi osa agressiivsuse vallandajana. Enda sõnul alkoholiga enam probleeme ei ole ja agressiivsus on vähenenud. Isik on motiveeritud elama seaduskuulekalt, keskenduda pere elule, vabanemisel asuda ametlikult tööle ning tasuda võlanõudeid. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, samas on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteo korras. Enda sõnul on motiveeritud elama seaduskuulekalt ja on valmis muutusteks. Tahab keskenduda pigem perele. Isik vajab stabiilsust nii pere- kui tööelus. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus, lapsed ja konkreetne täiskasvanu. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 82 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 54 %.. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 6 kuud on pannud F.M mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. F.M on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Järvakandis, töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab F.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.M-ile võimaluse

tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.M , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.