Liiklussüüteod

kohta

Z.E on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 11.02.2016.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta 11 kuu ja 9-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 14.03.2016.a ja lõpp on 23.02.2018.a. Z.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas esimene korda. Vangistuse ajal

läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on töötanud, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Z.E kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema on valmis poega vabanemisel toetama nii moraalselt kui majanduslikult. Võimalikul ennetähtaegsele vabanemisel asub Z.E elama oma ema juurde aadressil Xxxx. Hetkel kindlat töökohta, kuhu isik saaks ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda, ei ole. Z.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Z.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Xxxx Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ( 52%) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Prokuratuur ei soovi Z.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik viibib vanglas esmakordselt, nüüd oskab ta vabadust hinnata. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud, kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendid on nö piiripealsed. Kinnipeetava ema väga toetab poega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Z.E ja kaitsja arvamused, leiab, et Z.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud enamuse ajast korrektne. Kinnipeetaval on küll 1 distsiplinaarkaristus, kuid see on kergemaliigiline – noomitus ning määratud isikule juba 14.11.2016.a, pärast seda on kinnipeetava käitumine olnud normikohane. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline alluma kehtivatele reeglitele ka vabaduses. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud Z.E mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemine tingitud alkoholi kuritarvitamisest, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Z.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Z.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Z.E olemas ka kindel elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ning Z.E on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb Z.E hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 134,16 eurot riigi õigusabi osutamise eest, millest 38,16 eurot on sõidukulud (kliendikülastus Xxxx Vanglas ja sõidukulu kohtuistungile). Kohus peab põhjendatuks Z.E-lt välja mõista 96 eurot kaitsjatasu ning riigi õigusabi osutamisel kantud kulu 38,16 eurot, s.o sõidukulu, tuleb jätta riigi kanda. Seega arvestab kohus summast 134,16 eurot maha summa 38,16 eurot ning tasumisele kuulub 96 eurot.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.