Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu Kristo Kreeki süüdistatakse selles, et tema, olles ka 27.04.2017. a ja 28.04.2017. a juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis uuesti 24.06.2017. a kella 23.27 paiku Tartu linnas Vaba ja Salme tänavate ristmikul mootorsõidukit BMW 318I registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seejuures põhjustas ta liiklusõnnetuse, kuna eiras nõuet anda teed peateel liikuvale sõidukile. Lisaks lahkus ta sündmuskohalt. Eeltooduga rikkus Kristo Kreek muuhulgas liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et Kristo Kreek tunnistatakse süüdi KarS § 4231 järgi ning mõistetakse temale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva, s.o 24.25.06.2017. a, mille vältel Kristo Kreek oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Kristo Kreegile 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristo Kreek ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 793,80 eurot, s.o määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 88,80 eurot ja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, s.o seda, et Kristo Kreegil puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada ning et tema igakuiseks sissetulekuks on 600 eurot (juhutöödest teenitav tasu + töövõimetuspension), kuid samas on tal vaja tasuda trahvid ning igakuiselt ka korteri üür ~160 eurot, on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Seega tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kristo Kreegilt menetluskuluna välja sundraha 352,50 eurot

ja kaitsjatasu 88,80 eurot, s.o kokku 441,30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse ülejäänud osa sundrahast, st 352,50 eurot riigi kanda ning võimaldatakse Kristo Kreegil tasuda temalt välja mõistetavad kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 24.augustil kinnitas süüdistatav Kristo Kreek , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör Evelin Merilaine jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb Kristo Kreek süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.