Liiklussüüteod

APELLATSIOONI SISU:

Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust. Seoses reaalse vangistusega kaotab ta töökoha, tal on kaks alaealist last ning krediidikohustused, milliseid ta peab tasuma olenemata sellest, et sõidukid on konfiskeeritud. Ta on nõus pika tingimusliku katseajaga aga et talle jäetaks võimalus tööl edasi käia ja oma olemasolevaid materiaalseid kohustusi täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Vastavalt KrMS prg.318 lg 3 p-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui sellega nõustuvad kõik pooled. Oluline on, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja väljendanud seda sõlmides oma tõelist tahet. Neid asjaolusid peab KrMS § 247 lg 2 alusel kontrollima kohus. Just kohtuliku arutamise korraldamine kokkuleppemenetluses on kantud vajadusest vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib end süüstava kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt või selle sisust aru saamata. Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele enda kuriteos süüditunnistamise ja karistamise, aga ka muude selles sisalduvate tingimuste osas. Esitatud apellatsioonis ei ole ära toodud ühtegi kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte rikkumise fakti. Apelleeritakse kokkuleppes kokku lepitud karistust. Vaidlustatud küsimuses on 25. juulil 2017.a. süüdistatav

sõlminud kokkuleppe Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Andrus Ööbikuga. Kokkuleppe sõlmimise juures oli ka tema kaitsja – adv. Argo Küünemäe. Maakohus kontrollis kohtuistungil, kas eelnimetatud kokkulepe väljendab süüdistatava vaba tahet. Nagu nähtub maakohtu istungi protokollist, on süüdistatav nõustunud kokkuleppega, selle sisust aru saanud ja kokkuleppe sisu osas nõusoleku andmine väljendab tema vaba tahet. Maakohtu otsuses on käesolevas määruses käistletav vaidlustatud küsimus lahendatud täpselt vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Järelikult on tegemist küsimusega, milline on lahendatud kokkuleppes ja süüdistatav on sellega nõustunud. Nendes asjaoludes, millistes on menetlusosalised kokku leppinud, esimese astme kohtuotsust ei saa vaidlustada. Seega on antud juhul tegemist isikuga, kel puudub apellatsiooniõigus karistuse vaidlustamiseks, mida on sisuliselt apellatsioonis vaidlustatud. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS prg. 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav Igor Abramov poolt esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

Julia Katškovskaja /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.