lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-5747/11

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-5747/11
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1029
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-5747/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.06.20171-17-5747/33Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.09.20191-17-5747/39Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.10.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-5747

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09. august 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-5747 Pavel Gontšarov

Kohtunik Kriminaalasi

Igor Bondarenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. juuni 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Igor Bondarenko (isikukood 37005182239; viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Bondarenko kaebus Harju Maakohtu 29. juuni 2017. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 29.06.2017. a otsusega mõisteti Igor Bondarenko kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda 3 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 28.03.2017. KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti riigi tuludesse kohtuotsuse jõustumisel I. Bondarenkole kuuluv raha 455 eurot. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Mõisteti I. Bondarenkolt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 1511 (üks tuhat viissada üksteist) eurot, sh sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammääras, s.o 1175 eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 168 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 168 eurot. Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5558/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.20.07.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus I. Bondarenko apellatsioon, milles ta palub muuta 29.06.2017 maakohtu otsus ning jätta temalt välja mõistmata ekspertiisiga seotud kulu. Kaebaja selgitab, et ei ole tema kinnipidamisel eitanud temal narkootilise aine olemasolu. Kaebuses viidatakse kriminaalasjale nr 1-14-10018, milles I. Bondarenko KarS § 1(3)

1-17-5747

184 lg 1 järgi süüdi mõisteti, kuid vabastati ekspertiisitasu maksmisest, kuna ta ei eitanud endal narkootilise aine olemasolu. Lisaks palub kaebuse esitaja ajatada temalt väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 24 kuule, kuna käesoleval juhul puudub tal igasugune sissetulek ning vanglas olles saab ta tööd alles aasta või kahe möödudes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et I. Bondarenko kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
4.Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
5.Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
6.Kriminaalasjas on I. Bondarenko, tema kaitsja ja prokuröri vahel 13.06.2017 sõlmitud kokkulepe (tl 105-106), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana 1511 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse I. Bondarenkolt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot), advokaadi õigusabikulud summas 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot) ning narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb 2(3)

1-17-5747

menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. I. Bondarenko kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 106). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. I. Bondarenko nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega.

7.Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav I. Bondarenko kinnitas, et nõustub kokkuleppega ja jääb kokkuleppe juurde, samuti seda, et kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel (tl 116). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.
8.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus I. Bondarenko kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja