Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
01.08.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-8942
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello määratud korras
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid B.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 21.06.2016 ja lõpp 18.02.2019
Kohtuasja läbivaatamise aeg
25.07.2017, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 751 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta B.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista B.G-lt menetluskuluna riigituludesse 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot kaitsjatasu adv. Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700085145.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 138 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu B.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, B.G-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.12.2016 otsusega tunnistati B.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.06.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab kümnendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on uimastite tarvitamine ja materiaalse kasu saamine. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab ka vägivaldsus ning isik suhtub ükskõikselt ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 78% ja 58%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks, on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur B.G vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla ja alluda kriminaalhooldusele, sest siis läheb tal vabaduses paremini ja saab end parandada. Ta töötab
vanglas koristajana, programme talle määratud ei ole. On aru saanud, et tõi õnnetust neile, kellelt varastas. Enne kriminaalhooldusel olnud ei ole. Kui eelmine kord vabanes, siis püüdis tööd saada, kuid läks ikka kuritegelikule teele. Tal garantiikirja küll ei ole, kuid on suuline kokkulepe, et saab tööle RMK-sse haljastustööle. Samuti on järjekorras, et saada metallitöödele metallitsehhis. Leiab, et tal on narkootikumidest sõltuvus ning vanglas ei olnud võimalik lihtsalt tarvitada. Tahab vabaduses minna ravile, et vabaneda narkosõltuvusest. Kaitsja leidis, et kinnipeetava suhtes on võimalik kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, lähedased ema ja õde, kes on valmis teda toetama. Isik on hetkel vanglas hõivatud tööga ja vabanemisel on tal samuti võimalik tööle asuda, mis tähendab, et ta saab hakata teenima sissetulekut ja asuda tasuma tema vastu esitatud nõudeid. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta on valmis muutuma ja teab, et tuleb alluda reeglitele. Kinnipeetav saab ka aru, et tal on narkootikumidega probleem ja on valmis ravile minema. Seetõttu leiab kaitsja, et on põhjendatud B.G vabastamine tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu B.G positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kokku
vabaduses negatiivset mõju avaldada. Samuti on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Vabaduses tarvitas narkootikume igapäevaselt, on viibinud ka metadoonasendusravil, kuid jättis ravi pooleli. Samuti on kinnipeetavat mitmel korral Alkoholiseaduse alusel väärteokorras karistatud, kuid enda sõnul alkoholi tarvitamisega tal probleemi ei ole. Kinnipeetav ei ole siiani suutnud oma kriminaalset eluviisi muuta ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süütegude toimepanemine on isikul kujunenud elustiiliks, mida toetab ka asjaolu, et tal on lisaks kehtivatele kriminaalkaristustele ka 42 kehtivat väärteokaristust. Samuti on kinnipeetav varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, millest nähtub, et isikul on raskusi seaduskuulekalt käitumisega ja ühiskonnas kehtivatele normidele allumisega. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 78% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 58%, milliste näol tegemist väga kõrge riskiga. Arvestades, et käesoleval ajal isiku tingimisi vangistusest vabastamise korral tuleks isikul läbida võrdlemisi pikk katseaeg, on kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Isik ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu B.G vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2017 kohtumääruse
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.