Liiklussüüteod

viitenumber

Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub see 28.07.2017 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 28.07.2018. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Aleksander Gantjohhinit süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 09.09.2016 kella 18.10 paiku Tartu linnas Jaama tänaval kuni avariisse sattumiseni Jaama tn 173B ees mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX, olles narkootilisest ainest põhjustatud joobeseisundis, kui joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati Aleksander Gantjohhini uriinist narkootilist ainet amfetamiin/metamfetamiin, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Lisaks puudus Aleksander Gantjohhinil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Aleksander Gantjohhin rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 3 järgi mõistetakse narkootilist ja psühhotroopset ainet käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Aleksander Gantjohhinile karistuseks 10 kuud vangistust. KrMS § 414 lg-te 1, 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Aleksander Gantjohhini vanglasse saabumise aeg vastavalt kohtu poolt koostatud teatisele selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab Aleksander Gantjohhin karistuse kandmiseks ilmuma. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 840 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 87 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Aleksander Gantjohhinilt menetluskuluna välja 360 eurot sundraha, 48 eurot kaitsjatasu ja 87 eurot ekspertiisitasu, kokku 495 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 345 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksander Gantjohhinil on õigus menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Aleksander Gantjohhin on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Aleksander Gantjohhin süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 48 eurot (tl 42-44), joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot (tl 8), joobeseisundi hindamise kulu 52 eurot (tl 8) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2017 470 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb Aleksander Gantjohhinil hüvitada KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena kokku 495 eurot ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Sundraha osa 345 eurot jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.