Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kaido Uglin toime pannud kuriteona lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise KarS §169 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) teadvalt hoidunud kõrvale oma nooremale kui 18-aastasele lastele X.X.X. ja X.X.X elatise maksmisest, mis on temalt välja mõistetud 30.06.2015.a. Tartu Maakohtu otsusega alates 01.07.2015 igakuiselt kummalegi lapsele 195 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni X.X.X.i ja X.X.X.i täisealiseks saamiseni. Samuti mõisteti nimetatud kohtuotsusega välja X.X.X.i ja X.X.X.i ülalpidamiseks perioodi 01.02.2015 kuni 30.06.2015 eest 975 eurot kummalegi lapsele. Alates 01.07.2015 kuni 16.12.2016 on Kaido Uglin teadvalt hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse maksmisest, olles töövõimeline isik, jättis pikema aja vältel, välja mõistetud elatise täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata. Samuti ei ole Kaido Uglin teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust täita. Kaido Uglin, olles töövõimeline isik ja omades igakuist sissetulekut juhutöödest, ei ole ülalpidamiskohustust teadvalt täitnud ega teinud mõistlikke pingutusi oma varalise seisundi parandamiseks, ega otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, mis võimaldaks ülalpidamiskohustust täita. Elatisraha koguvõlgnevus 16.12.2016 seisuga on 9218.76 eurot; 2) teadvalt hoidunud kõrvale oma nooremale kui 18aastasele lastele X.X.ele ja X.X.le elatise maksmisest, mis on temalt välja mõistetud 13.10.2016.a. Tartu Maakohtu otsusega alates 13.10.2016 igakuiselt kummalegi lapsele 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, kuni X.X.e ja X.X. täisealiseks saamiseni. Samuti mõisteti nimetatud kohtuotsusega välja X.X.e ja X.X. ülalpidamiseks perioodi 07.11.2015 kuni 12.10.2016 eest 2369.22 eurot kummalegi lapsele. Alates 13.10.2016 kuni 29.12.2016 on Kaido Uglin teadvalt hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse maksmisest, olles töövõimeline isik, jättis pikema aja vältel, välja mõistetud elatise täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata. Samuti ei ole Kaido Uglin teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust täita. Kaido Uglin, olles töövõimeline isik ja omades igakuist sissetulekut juhutöödest, ei ole ülalpidamiskohustust teadvalt täitnud ega teinud mõistlikke pingutusi oma varalise seisundi parandamiseks, ega otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, mis võimaldaks ülalpidamiskohustust täita. Elatisraha koguvõlgnevus 29.12.2016 seisuga on 5833.72 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 169 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3

alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kaido Uglin ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 169 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kaido Uglini kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 448,50 eurot: sundraha 352,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 96 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.