Kriminaalasi nr 1-17-6275
Eesti Vabariigi nimel
28. juuni 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi Maire Mesila süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Maire Mesila, IK 45410162714; sünniaeg: 16. oktoober 1954. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; perekonnaseis: abielus, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada Maire Mesila KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Maire Mesila kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26-28.juuni 2017. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista seitse (7) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Maire Mesila ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Maire Mesila käitumiskontrolli ajal kohustatud:
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus Maire Mesilat süüdistatakse selles, et tema 26.juunil 2017.a kella 18.50 paiku Tartus Suur kaar 71 maja juures juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit Citroen C4 registreerimismärgiga XXX ning põhjustas liiklusavarii. Maire Mesila veres oli alkoholisisaldus 1,94 +/- 0,06 mg/g kohta. Sellega pani Maire Mesila toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Maire Mesilale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26-28.juuni 2017.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Maire Mesila ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Maire Mesila on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab Maire Mesila endale kohustuse alates kohtulahendi kuulutamisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumis ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et Maire Mesila on kohustatud käitumiskontrolli ajal läbima liiklusohutuse- või alkoholisõltuvuse alase sotsiaalprogrammi vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Maire Mesilalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabiteenus summas 24 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 ja 2565 lg 2 alusel sundraha 352.50 eurot. Menetluskulud kokku 390.50 eurot. Arvestades, et isik on invaliidsuspensionär, tema sissetulekuks on pension 249 eurot, siis kogu menetluskulude summa tasumine ühekorraga käib ilmselgelt isikul üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb Maire Mesila kriminaalmenetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Maire Mesila tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Maire Mesila menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.