Kriminaalasi nr 1-17-6053
Eesti Vabariigi nimel 21. juuni 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi B.E süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav B.E, IK XXX; sünniaeg: 05. veebruar 1964. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: vallaline, ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada B.E KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista kolm (3) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust B.E-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 31. märtsi 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2074 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme (3) aasta pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kolm (3) aastat kolm (3) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka B.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.–21. juuni 2017. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda kolm (3) aastat kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. B.E on kohustatud asuma karistust kandma Tartu Vanglas alates 10. juulist 2017. a, millisest päevast hakata lugema ka tema ärakandmisele kuuluva karistusaja algust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning laieneb lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ka kogu vangistuse kandmise ajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on B.E kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada viiskümmend kaks (252) eurot 50 senti ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda kolmekümne (30) päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700045472. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus B.E süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 19. juunil 2017. a kella 21:56 paiku Tartumaal Elva linnas Kirde 3 maja juures mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,77 milligrammi. B.E rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani B.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust 31. märtsil 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-2074 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aasta pikkuse vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19. juuni 2017. a – 21. juuni 2017. a, s.o 3 päeva ja lõplikuks alates 10. juulist 2017. a kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 teisest lausest tulenevalt vähendada 90% töövõimetusega isikult väljamõistetavat sundraha 100 euro võrra. KrMS § 180 lg 3 kolmandast lausest tulenevaid asjaolusid ei esine. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. B.E menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava töövõimetust ja tema enda seisukohta, samuti asjaolu, et kohtuotsuse kohaselt tuleb süüdistataval asuda vangistust kandma, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.