Liiklussüüteod

üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 298 tundi üldkasulikku tööd.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Eduard Vinsent Wisser süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, tahtlikult juhtis 20.06.2017 kella 01.46 ajal Harjumaal Tallinnas, Kopli 65 maja juures mootorsõidukit Lancia Lybra registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,09 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,99 mg/l). Sellise käitumisega rikkus Eduard Vinsent Wisser liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove/ nõudeid. Seega pani Eduard Vinsent Wisser toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 21.06.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Reinuste, süüdistatav Eduard Vinsent Wisser ja tema kaitsja Jugans Grossmann järgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus Eduard Vinsent Wisseri süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Eduard Vinsent Wisseri eelvangistuses viibitud aeg 20.06-21.06.2017, s.o 2 päeva, seega lugeda karistuseks 5 kuud ja 28 päeva. Liitkaristusena KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid täielikult ära kandmata karistuse osa 4 kuud mõistetava karistusega, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku töö tundidega, s.o 298 tundi, mille tegemise ajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 8 ja lg 4 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 8 ja lg 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule Xxxxi omanduses, kuid Eduard Vinsent Wisseri kasutuses olev mootorsõiduk Lancia Lybra registreerimismärgiga xxxx kui tahtliku kuriteo toimepanemise vahend. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 65 lg-st 2; § 64 lg-st 1; §-dest 68; 69, 74, 75, 83, §-st 50 asub kohus seisukohale, et Eduard Vinsent Wisser kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest pooles ulatuses, s.o 353,25 eurot ja määratud kaitsja tasud 96 eurot, mis tuleb maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.