Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-16-6136/22
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 20.06.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2194

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-16-6136/46Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja13.04.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus 20. juuni 2017, Tallinn, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-16-6136

Kohtukoosseis

Sten Lind, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus

Kriminaalasi

Apellatsiooni esitaja

Dan Johan Airineni süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatava Dan Johan Airineni kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland Dan Johan Airinen

Süüdistatav

sündinud 31.08.1979 (Soome isikukood: 310879-0714); elukoht XXX; Soome Vabariigi kodanik, XXX, emakeel soome keel; XXX

Kaitsja

Alar Neiland

Prokurör

Natalia Miilvee

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 30.03.2017 otsus ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

3.Apellatsioon rahuldada.

4.Määrata Advokaadibüroole AE Consult makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Dan Johan Airinenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

5.Jätta apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod

3.Harju Maakohus mõistis Dan Johan Airineni 30.03.2017 otsusega KarS 320 lg 1 järgi süüdi ning karistas teda 250 päevamäära (2500 euro) suuruse rahalise karistusega. KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus, et mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda 250 euro suuruste kuumaksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leidis, et valeütluste andmist tõendavad D. J. Airineni ülekuulamise protokoll ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Erinevalt kaitsjast leidis kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on lubatav tõend. Tegemist on muu dokumendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohus märkis, et üldjuhul tuvastatakse aset leidnud sündmused kohtuotsuses. Lõpetatud kriminaalasjas ei jõudnud asi kohtu menetlusse, kuivõrd puudus kriminaalmenetluse alus ning KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetas eriasjade uurija prokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus edastati ka D. J. Airinenile, kes seda ei vaidlustanud. Maakohus refereeris kriminaalmenetluse lõpetamise määruses olevat infot D. J. Airineni pangakaardiga tehtud tehingute väljavõtte ja pangaautomaatide turvakaamerate salvestiste kohta. Kohus põhjendas otsuses ka kriminaalasja arutamist süüdistatava osavõtuta. D. J. Airinen on talle saadetud e-kirja, milles oli kutse 14.11.2016 istungile, kätte saanud ja seda lugenud (tl 47, 53). D. J. Airinenile saadeti kutsed e-posti aadressil, mille ta ise oli kannatanuna ülekuulamisel andnud. Lisaks on D. J. Airinen saatnud sellelt e-posti aadressilt uurijale kirja. Kuna D. J. Airinen kasutas seda e-posti aadressi, pidi ta kutse kätte saama. Järelikult oli D. J. Airinen teadlik kriminaalasja arutamise ajast ja kohast. Maakohus rõhutas, et D. J. Airinen on Soome Vabariigi kodanik, kes ei ela Eesti Vabariigis. Süüdistatav enda poolt avaldatud telefoninumbril kõnesid vastu ei võta. Helistanud on korduvalt nii prokurör, kaitsja kui ka kohus. D. J. Airinen on tema enda informatsiooni kohaselt IT-spetsialist ning sellest tulenevalt ei saa e-posti kasutamine olla talle harjumuspäratu tegevus. See, et D. J. Airinen ei ilmu kohtuistungile, kuigi on kutsed kätte saanud, ega vasta ka telefonikõnedele, näitab, et ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale. D. J. Airineni istungile kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi, mis on jäänud tulemusteta. Euroopa vahistamismääruse koostamist pidasid nii prokurör, kaitsja kui ka maakohus ebaproportsionaalseks meetmeks.

5.1 Erinevalt maakohtust on kohtukolleegium seisukohal, et tuvastatud ei ole D. J. Airinenile 14.11.2016 istungi kutse kättetoimetamine. Teada ei ole ka see, miks ei õnnestunud kutseid kätte toimetada. Selle istungi kutse saatis prokurör 29.08.2016 süüdistatavale e-posti teel aadressile XXX ( kd I lk 46). Vastavalt KrMS § 165 lg-le 4 loetakse e-posti teel saadetud kutse kätteantuks, kui kutsutav on kinnitanud kutse kättesaamist. D. J. Airinen ei ole 29.08.2016 e-posti teel edastatud kutse kättesaamise kohta prokurörile kinnitust saatnud. Maakohtu otsuses viidatud automaatteated ei ole kutsutava kinnitus kutse kättesaamise kohta. Seega ei saa seda kutset kättetoimetatuks lugeda. Kui kutse adressaat ei ole e-posti teel saadetud kutse kättesaamist kinnitanud, tuleb vastavalt KrMS § 165 lg 4 kolmandale lausele saata talle kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda kutse kutsutavale allkirja vastu. Prokuröri väitel saadeti D. J. Airinenile kutse ka postisaadetisena, kuid seda ei õnnestunud talle kätte anda (kd I, lk 58). See väide on aga tõendamata, sest toimikus ei ole väljastusteadet. Kuna toimikus ei ole väljastusteadet posti teel saadetud kutse kohta, ei ole võimalik ka väita, et isik ei ela menetlejale avaldatud aadressil, mis oli kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt XXX. Tähelepanu väärib, et Soome politseil on õnnestunud D. J. Airineniga ühendust saada, kuna ta on Eesti õigusabitaotluse alusel Soomes kahtlustatavana üle kuulatud. Õigusabitaotluse vastusest nähtuvalt on süüdistatav oma elukohaks märkinud taaskord XXX, Soome (kd I lk 29). Sarnaselt prokuröri väitele D. J. Airinenile kutse postisaadetisena saatmise kohta on ei ole kontrollitav maakohtu otsuses väidetu, et süüdistatavale on korduvalt helistanud nii prokurör, kaitsja kui ka kohus. Toimikus ei ole neid telefonikõnesid fikseeritud. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus maakohtu väitega, et D. J. Airinen on kutse 14.11.2016 istungile kätte saanud. 5.2 Küll on saanud D. J. Airinen kätte kutse 07.03.2017 istungile. Ka see kutse saadeti süüdistatavale 14.11.2016 e-posti aadressil XXX. Sellele on D. J. Airinen vastanud: „Saabus kohale“. 07.03.2017 istungile D. J. Airinen aga ei ilmunud. See, et D. J. Airinen jättis hoolimata kutse kättesaamisest ühel korral kohtuistungile ilmumata, ei ole aga piisav väitmaks, et ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale. Kohus ei ole tuvastanud seda, et D. J. Airinen oleks muutnud oma elukohta. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt on kriminaalasja arutamine ilma süüdistatava osavõtuta õigustatud just juhtudel, kui süüdistatav on oma endisest elukohast lahkunud ning tema väljaspool Eestit asuvat viibimiskohta ei ole võimalik tuvastada. Nagu eespool märgitud, oli D. J. Airinen Soome politsei jaoks kättesaadav. Kõige võimaliku tegemine D. J. Airineni kohtusse kutsumiseks on seda vajalikum, et tema kahtlustatavana antud ütlused on äärmiselt pealiskaudsed. 5.3 Kriminaalasja arutamine ilma süüdistatava osavõtuta, kui KrMS § 269 lg 2 p 2 tingimused ei olnud täidetud, on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 2 tähenduses. Ainuüksi selle rikkumise tõttu tuleb KrMS § 341 lg 1 järgi maakohtu otsus tühistada ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.

6.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaitsja apellatsioonist nähtub veel teinegi oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine, mis annab põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaitsja seisukoht on, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda süüdimõistva otsuse tegemisel kriminaalmenetluses nr 1523010396 lõpetamise määrusele. Samuti märgib kaitsja, et menetluse lõpetamise määruse vaidlustamata jätmine ei tähenda, nagu oleks D. J. Airinen nõustunud väitega, et ta andis valeütlusi. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on dokument KrMS § 123 lg 1 tähenduses, olles seega KrMS § 63 lg 1 järgi lubatav tõend. See dokument saab aga tõendada vaid seda, et menetlus lõpetati, kuna kogutud tõendite kohaselt puudus kriminaalmenetluse alus. Seega oli uurija pädevuses üksnes kriminaalmenetluse aluste puudumise sedastamine. Kriminaalmenetluse aluste puudumine ei tähenda tingimata, et kannatanu andis valeütlusi ning sel alusel menetluse lõpetamiseks ei ole vaja tuvastada, et kannatanu andis valeütlusi. Seega, isegi kui uurija väljendas jõustunud menetluse lõpetamise määruses seisukohta, et kannatanu andis teadvalt valeütlusi, ei tähenda see, et see asjaolu oleks jõustunud lahendiga siduvalt tuvastatud. Selle, kas D. J. Airinen andis teadvalt valeütlusi, peab tuvastama tema süüdistust arutav kohus. Maakohus on seda justkui teinudki, kirjeldades tõendeid (pangakonto tehingute väljavõte, Toompuiestee 37 pangaautomaadi salvestis ja Viru väljak 2 pangaautomaadi salvestis), millega D. J. Airineni ütlused olid kohtu hinnangul vastuolus. Neid otsuses viidatud tõendeid ei ole maakohus maakohtu istungi protokolli andmetel aga uurinud. Maakohtu info nende tõendite sisu kohta pärineb kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest. Seega ei tugine maakohus mitte vahetult otsuses nimetatud tõenditele, vaid uurija refereeringule ja järeldustele. Selliselt toimides on maakohus rikkunud KrMS § 15 lg-t 1, mille kohaselt võib maakohtu kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Tuginemine vahetult uurimata tõendile toob kaasa ohu, et kohus teeb faktiliste asjaolude tuvastamisel valesid järeldusi. Seega on tõendite vahetu uurimise põhimõtte rikkumine käsitatav olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.