Liiklussüüteod

üldkasulikku tööd, s.o 297 (kakssada üheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd.

Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx (VIN:XXXX) koos sõiduautovõtmega riigi omandisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.T süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, tahtlikult juhtis 18.06.2017 kella 23.03 ajal Harjumaal Tallinnas, Viljandi maanteel, Valdeku 16 maja juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,25 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,13 mg/l). Sellise käitumisega rikkus E.T liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove/ nõudeid. Seega pani E.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 20.06.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Reinuste, süüdistatav E.T ja tema kaitsja Urmas Simon järgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus E.T süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 10 kuu pikkuse vangistusega . Vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18.06-20.06.2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka, seega kandmata karistuse pikkus on 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Prokurör taotleb kohtul KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku töö tundidega, s.o 297 tundi, mille tegemise ajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 8 ja lg 4 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 8 ja lg 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida E.T-le kuuluv mootorsõiduk Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx kui tahtliku kuriteo toimepanemise vahend. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu Merike Allikmäele summas 48 eurot; kaitsjatasu Urmas Simonile summas 72 eurot; kohtu sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest kiirmenetluses 352,50 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud kogusummas 472, 50 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul ositi igakuiste maksetena. Konfiskeerimisele kuuluv vara: E.T-le kuuluv Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; §dest 68; 69, 74, 75, 83, §-st 50 asub kohus seisukohale, et E.T kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest pooles ulatuses, s.o 353,25 eurot ja määratud kaitsja tasud 120 eurot, mis tuleb maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et

tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.