Liiklussüüteod

1) elama kohtu määratud alalises elukohas (ankeetandmetes märgitu); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte tarvitada ja omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

P.O, 05.03.2017 kella 20.50 paiku Harjumaal Tallinnas Võidujooksu 18 maja juures juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,12 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,02 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti tema 05.03.2017 omavoliliselt ajutiselt kasutas Xxxx kuuluvat võõrast vallasasja, nimelt sõiduautot Toyota Corolla Verso, reg nr xxxx, maksumusega 6000 eurot, mis oli pargitud Pae tn 23 Tallinnas asuva maja juurde. Seega P.O pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja omavolilise ajutisele kasutamisele ja mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis s.o KarS § 215 lg 1 ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör P.O süüditunnistamist KarS § 215 ja § 424 järgi ning tema karistamist KarS § 63 alusel vangistusega 5 kuud. Kantud karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva ning ülejäänud osas ei pöörata vangistust KarS § 74 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 21 määratud kohustused. Süüdistatava emalt mõistetakse välja A. Bezsonovi kasuks kahjuhüvitis 339,16 euro suuruses summas ning lapsevanemal tuleb tasuda ka menetluskulud määratud kaitsjale makstava tasu näol. Menetluskulusid on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja, samuti alaealise seaduslik esindaja T. P.O jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.O tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdistataval tasuda ka menetluskulud. Kuna tegemist on alaealisega, kel endal vajalikud vahendid puuduvad, siis menetluskulud tuleb välja mõista tema emalt ning seda kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 310 lg 1, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.