Liiklussüüteod

toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 alusel talle pandud kontrollnõuded ja kohustused: - KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõuded 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (ankeetandmetes märgitu); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5 ja 8 ja § 75 lg 4 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 3) alluda alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik; 4) käia regulaarselt AA (anonüümsed alkohoolikud) tugigruppides alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

M.Y-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et ta juhtis 02.05.2017 kell 03.05 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Nõmmel Turu platsi tänaval Ehitajate tee suunas sõiduautot Volkswagen Passat, registrimärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove oli 1,14 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 alusel on joobeseisundi liikideks: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.Y süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. Sellest kuulub kohesele reaalsele kandmisele 18 päeva vangistust ning 1 aasta 5 kuud 12 päeva vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täitab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 ja § 75 lg 4 määratud kohustused. Süüdistatavalt konfiskeeritakse sõiduauto kui kuriteo toimepanemise vahend. Samuti tuleb tal tasuda menetluskulud kogusummas 873 eurot ning seda on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Süüteo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduk on abikaasade ühisvara, mistõttu kolmanda isikuna oli menetlusse kaasatud ka Irina M.Y, kes on kinnitanud, et ta oli teadlik tahtlikult toimepandud süüteost ja nõustus auto konfiskeerimisega. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.Y tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Konfiskeerimisele kuulub mootorsõiduk, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.