Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus R.F juhtis tahtlikult 29.03.2017 kella 16.51 ajal Tallinnas Suur-Ameerika 49 juures mootorsõidukit Volvo XC90 registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,18 mg/g), rikkudes LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani R.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus R.F-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Sellest karistusest on eelvangistusena ära kantud 1 kuu ja 18 päeva ning kandmisele kuulub 1 aasta 10 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga 672 tundi, mille tegemise tähtajaks on 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. ÜKT tegemise ajal on R.F on kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja sama paragrahvi lg 2 p-de 2, 5 ja 8 alusel pandud kohustusi. Süüdimõistetul tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 743 eurot ning seda on võimalik teha osade kaupa 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil R.F tunnistas oma süüd ning kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R.F tuleb süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil.

Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.