Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

normaalne, kuid vanaema teda enda juurde elama ei ole nõus võtma ning vanaema jutust oli ka aru saada, et omavahel ei ole väga suheldud, kuna tema juurde elama asumisest kuulis vanaema esmakordselt. Juri Kolsanov`il puudub ka vabanemisjärgne töökoht. 01.06.2017 teatas kriminaalhooldusametnik, et 01.06.2017.a teostatud elukoha kontroll aadressile Xxxx, mis kuulub kinnipeetava õe sõbrannale. Antud hetkel elab korteris kinnipeetava õde koos oma mehe ja kolme alaealise lapsega. Õde on nõus, et J. Kolsanov peale vabanemist nende juurde elama asub. Juri Kolsanov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, selgitas, et asub elama õe juurde aadressil xxxx. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Juri Kolsanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes Tallinna Vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isikul puudub vabanemisel kindel elukoht. Ilma kindla elukohata ei ole aga võimalik teostada ennetähtaegsel vabanemisel käitumiskontrolli, sest alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli üheks eelduseks. Prokuratuur ei soovi Juri Kolsanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Juri Kolsanovi arvamuse, leiab, et Juri Kolsanovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Kolsanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 5 kuud vangistust ning tema käitumist vanglas võib hinnata rahuldavaks, kuna distsiplinaarkaristused puuduvad. Nimetatu näitab, et kinnipeetav suudab alluda kehtivatele reeglitele ning kohus usub, et seekordne vangistus on pannud Juri Kolsanovi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on üheks uue kuriteo toimepanemise ohuks isiku alkoholijoobes olemine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Juri Kolsanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Juri Kolsanovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kuigi prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, nähtub prokuröri arvamusest, et prokurör ei ole nõus J. Kolsanovi vabastamisega enne tähtaega eelkõige seetõttu, et kinnipeetaval puudub kindel elukoht. Praeguseks on selgunud, et J. Kolsanovil on võimalik elama asuda oma õe juurde Tallinnas, Madala 20-10,õde on sellega nõus. Seega on Juri Kolsanovil olemas ka kindel elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ning Juri Kolsanov on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.