Roman Stankevitši süüdistuses KarS § 424 järgi Harju Maakohtu 19. aprilli 2017otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Prokurör
Paul Pikma
Kaitsja
Kadi Sitska
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdistatava Roman Stankevitši kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.Määrata Liis Suik Advokaadibüroole seoses vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska poolt Roman Stankevitšile kaitsjana apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48.00( nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).
3.Mõista Roman Stankevitšilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48.00(nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Roman Stankevitšile eraldi dokumendina.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
1.Roman Stankevitš juhtis tahtlikult 13.06.2016 kella 21:32 ajal Harjumaal Tallinnas Raadiku tn 8/2 juures mootorsõidukit Ford Transit registreerimisnumbriga XXXXXX olles joobeseisundis (narkojoove – amfetamiin, metamfetamiin, fentanüül, alprasolaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega Roman Stankevitš pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi.
HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2.Maakohus tunnistas Roman Stankevitši KarS § 424 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning luges Roman Stankevitši poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas Roman Stankevitšile mõistetud karistust (5 kuud ja 10 päeva) Harju Maakohtu 03.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4410 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva) ning mõistis temale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks luges Roman Stankevitši vanglasse saabumise päeva. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldas Roman Stankevitši suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuus) kuuks. Selgitas, et KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustas Roman Stankevitšit 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist, loovutama juhiloa Maanteeametile.
APELLATSIOON:
3.Kaitsja vaidlustab otsust mõistetud karistuse osas. Soovib otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas, kuna mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdlase sikule. Roman Stankevitšil on ametlik töökoht ning kindel elukoht. Tal on alaealine laps ning abikaasa on osaliselt töövõimetu. Esitab RKKKo otsuses nr 3-1-1-113-12 antud KarS § 56 lg 1 tõlgenduse ja leiab, et seadus ei näe rahalise karistuse mõistmisel takistusi maksmata rahatrahvide näol. Oluline on, et isik mõistaks oma teo ohtlikkust. R.Stankevitšil puuduvad varasemad karistused joobes juhtimise eest.
Alternatiivselt toetab kaitsja varianti, mille kohaselt jätta liitkaristus täitmisele pööramata, vabastades R.Stankevitš tingimisi koos käitumiskontrolliga, allutades elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 21 p 9 sätestatud korras. Süüdistatav ei taotle suulist menetlust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja 4, § 340 lg 2 p 2 palub tühistada Harju Maakohtu 19.04.2017 otsus osaliselt, s.o Roman Stankevitšile mõistetud karistuse osas ning mõista talle rahaline karistus või jätta liitkaristus täitmisele pööramata, vabastades R.Stankevitš tingimisi koos käitumiskontrolliga, allutades ta elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 21 p 9 sätestatud korras.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
4.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5.Kaitsja on apellatsioonis palunud vabastada R.Stankevitš liitkaristusest tingimisi koos käitumiskontrolliga, allutades ta elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras. KarS § 74 lg 5 annab muuhulgas võimaluse KarS § 65 lg 2 alusel karistuse mõistmisel uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras. KarS § 75 lg 2 p 9 eeldab aga süüdlase eelnevat nõusolekut. Nimelt näeb eelnimetatud säte ette elektroonilisele valvele allumise kohustuse vaid juhul, kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Antud menetluse käigus ei ole süüdistatav sellekohast nõusolekut väljendanud ei kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel( t.lk. 18-21) ega kohtuistungil( t.lk. 89-91). Samuti pole sellist kirjalikku nõusolekut lisatud apellatsioonile. Seetõttu kolleegium leiab, et nimetatud taotluse kaalumiseks ringkonnakohtu poolt puudub seaduse kohaselt võimalus ja selles osas saab apellatsiooni taotlust hinnata õiguslikult asjakohatuks.
6.Kaitsja on vaidlustanud karistusliigina vangistuse mõistmist ja taotlenud R.Stankevitši karistamist rahalise karistusega. KarS § 424 sanktsioonis on vangistuse kõrval ette nähtud ka rahaline karistus. Seega on ringkonnakohtul võimalik kaaluda kergemaliigilise karistuse mõistmist, mistõttu saab selles osas apellatsiooni väiteid ja taotlust hinnata õiguslikult asjakohasteks. Antud kriminaalasjas on maakohus vaaginud rahalise karistuse mõistmise seaduslikkust ja otstarbekust. Toetudes R.Stankevitši isikuandmetele ning asjaolule, et puuduvad andmed
karistuseks mõistetud rahatrahvide tasumise kohta, on kohus jõudnud järeldusele, et rahaline karistus ei ole R.Stankevitšile kohane karistuse liik. Kohtukolleegium maakohtu järeldusega nõustub. R. Stankevitši näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud. Teda on korduvalt karistatud ka rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Vaidlustatud kriminaalasja raames tuvastati tal uriinist amfetamiini, metamfetamiini, fentanüüli ja alprasolaami( 11-12). Seega on ta jätkuvalt puutumuses narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani süüdistatav toime 13.06.2016 aastal, st katseajal, mil ta oli eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastatud. Katseaega ta edukalt ei läbinud. Samuti on teda karistatud rahatrahvidega liiklusalaste süütegude toimepanemiste eest ja nimelt lubatud sõidukiiruse ületamiste eest( t.lk. 24-26). Seega on tegemist isikuga, kelle liiklusalased süüteod on muutunud ohtlikemateks. Eelmiste süütegude eest mõistetud vangistused kui ka rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uue kuriteo toimepanemisest hoiduma. Kolleegium leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei täidaks eripreventiivset eesmärki ja oleks selgelt ebapiisav. Samuti kolleegium osutab, et üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lisaks kolleegium osutab, et kohus on karistusregistri andmetele tuginevalt tõdenud, et mõistetud rahatrahvid on süüdistataval tasumata. Kohtuistungil on süüdistatav selgitanud, et ta maksab rahatrahve graafiku alusel. Tema igakuine sissetulek on 420 eurot, abikaasal 200 eurot ja ainuüksi eluaseme kulud moodustavad 300 eurot. Samuti on tema ülalpidamisel koolis õppiv tütar. Nimetatud asjaoludele tuginevalt on kaitsja ja süüdistatav taotlenud ka menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuule. Kolleegium leiab, et rahalise karistuse kui karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada asjaoluga, kas süüdlase igakuine sissetulek võimaldab rahalise karistuse täitmist. Kolleegium leiab, et arvestades süüdistatava igakuist sissetulekut, pole rahalise karistuse, millist kohus saab mõista 30- 500 päevamäära( miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot) ulatuses, mõistmine ka otstarbekas.
7.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel ja karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.
8.Määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on hüvitamisele kuuluvaks summaks, koos 20% käibemaksuga, 48.00 eurot. Menetlustoiminguteks on taotluses ära näidatud apellatsiooni koostamine 1 tund. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud, vastab KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatule ja kuulub rahuldamisele täies mahus. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.