Liiklussüüteod

prokurörile,

Tartu

Vangla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 10.05.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 12.12.2016. a kohtuotsusega tunnistati H.J süüdi KarS § 424; § 423 ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 10-kuulise vangistusega.

järgi

Karistuse kandmise algus oli 10.12.2016. a ja lõpp on 10.10.2017. a. H.J kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav H.J on vangistuse ajal töötanud majandustöödel, distsiplinaarkaristusi ei ole. H.J kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt võimalik elama asuda aadressile Xxxxs tuttava juurde ning isikul on olemas ka töökoht ja positiivselt toetavad isikud – ema ja lapsed. H.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab H.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Tallinna Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab H.J-ile katseaja määramist 6-kuuks ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.J isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on mitmel korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Varasemalt on teda karistatud 3-korral varguse ja 2-korral joobes juhtimise eest. Praegu kannab ka karistust joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt H.J on vangistuse ajal töötanud, individuaalset täitmiskava ei ole talle koostatud, kuna vangistusaeg on alla 1 aasta. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Asja materjalide kohaselt kinnipeetav on motiveeritud edaspidi elama seadusekuulekalt, kuid korduvkuritegude toimepanemine ning suur hulk varasemalt toimepandud väärtegusid annab aluse arvata, et motivatsioon on vaid osaline. H.J kuriteod on toimepandud alkoholijoobes ning asjaolu, et alkoholi tarbimine on tema elu negatiivselt palju mõjutanud. Motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamiseks on teatud määral olemas, kuid isik ei ole selle nimel pingutusi teinud, mida näitab taaskordne kuritegu joobes juhtimise näol. Kinnipeetav vajab vabanemisjärgselt toetust ja kaasabi, vastasel juhul võib probleemide tekkimisel minna kergema vastupanu teed. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on H.J uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 77 %, uue üldise korduva kuriteo sooritamise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 22 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 5 kuu on pannud H.J mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et H.J kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. H.J on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.J tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.J, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.