Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus Johan Reilit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 20.03.2017 kella 00.22, eeluurimisel tuvastamata kohas ja eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet marihuaanat kokku massiga vähemalt kui 9,06 grammi, milles tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 19%. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta sõiduautos Audi A6 Avant, registreerimisnumbriga xxxx, kuni 20.03.2017 kella 00.22-ni, mil Tallinnas Tihniku 1 juures teostati sõiduautos vallasasja läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti sõiduauto tagaistme keskel oleva käetoe seest ära üks minigrip kilekott, mille sees oli narkootiline aine marihuaana massiga 9,06 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3l lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõikele 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele keskmiselt 7,5 grammist. Seega käitles Johan Reili narkootilist ainet suures koguses. Sellise käitumisega pani Johan Reili toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb Johan Reili süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Johan Reili ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ekspertiisiks esitatud narkootiline aine konfiskeerida KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

Minigrip kilekott, mis asub suletud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud: Johan Reilile on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista Johan Reililt välja narkootilise aine ekspertiisi nr 17EAN0349 teostamise kulu, mis on 84 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Johan Reililt välja menetluskuluna kaitsjale määratud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses kokku 72 eurot. Kaitsja osalemisel kohtumenetluses lisandub kaitsjatasu, mille suurus ei ole prokurörile teada ning mis samuti kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Johan Reililt välja sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1175 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Menetluskulude ja sundraha absoluutsumma kokkuleppe sõlmimise hetkel on 1331 eurot. III Kohtu seisukoht Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Johan Reili on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Johan Reili süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.