Liiklussüüteod

1-17-4961 möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Tõnis Loorits’it süüdistatakse selles, et omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 30.04.2017 kella 00.14 ajal Hiiu maakonnas Emmaste vallas Emmaste – Tohvri tee 5. kilomeetril A Y’le kuuluvat mootorsõidukit Volkswagen Caravelle, registreerimismärgiga * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,83 mg/l +- 0,07 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,76 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel süüdistatakse Tõnis Loorits’it KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Prokuröri poolt kohtus Tõnis Loorits’ile nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta 3 kuud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Tõnis Loorits 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Tõnis Loorits süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend – Tõnis Loorits suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 15/, mis tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Asitõendid - puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Tõnis Loorits’ ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 705 eurot (1,5 * 470).

1-17-4961 Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Kristjan Nõges Tõnis Loorits kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 68,30 eurot /tl 28-29/. Tõnis Loorits on taotlenud kokkuleppe sõlmimisel ja taotles ka kohtuistungil, et saaks menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab Tõnis Loorits taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.