Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 18.04.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Natalja Golovatši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 27.05.2016. a kohtuotsusega tunnistati Natalja Golovatš süüdi KarS § 184 lg 1, KarS § 65 lg 2, KarS § 69 lg 7 alusel ja karistati teda 1 aasta 10 kuu ja 3-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 27.01.2016. a ja lõpp on 30.11.2017. a. Natalja Golovatši kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav N. Golovatš on vangistuse ajal tegelenud õmbleja erialal ja eesti keele kursustel õppimisega. Käesoleval ajal õpib eesti keele A2 taseme kursusel, mille eest saab ka rahalist tasu. Kinnipeetav paikneb vanglas sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas ja osaleb aktiivselt seal läbiviidavates tegevustes. Märtsi alguses alustas osalemist sotsiaalprogrammis „Võida“. Distsiplinaarkaristusi ei ole talle määratud. Natalja Golovatši kohta kriminaalhoolduses koostatud ja 08.05.2017. a täiendatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt võimalik elama asuda aadressile

Xxxx, kinnipeetava venna ja abikaasale kuuluvasse majja. Viimased isikud on valmis N. Golovatši ka vabanemisjärgselt toetama. Natalja Golovatš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma narkootikumide sõltuvusvastasele ravile. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Natalja Golovatši tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt edastatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne elukoht, mistõttu on abiprokurör seisukohal, et isik ei ole sobilik tingimusliku vangistuse kohaldamiseks ja käitumiskontrolli nõuetele allutamiseks. Prokuratuur ei pea vajalikuks välja tuua edasisi põhjendusi kinnipeetava tingimusliku ennetähtaegse vabastamise osas. Samuti ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist riiklikku süüdistust esindanud abiprokurör Marek Soomaa. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Natalja Golovatš isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 2. korda, tema kuritegude raskusaste on olnud varieeruv. Esimene süüdimõistmine oli suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Järgnevad süüdimõistmised olid varguste eest ning praegune suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Kuriteod on planeeritud, eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt Natalja Golovatš on narkootikume tarvitanud umbes 9 aastat, tarvitas heroiini, viimasel ajal fentanüüli. Suutis vahepeal narkootikumidest hoiduda, kuid lähedase surma tõttu tekkis tagasilangus. Vabaduses sai metadoonravi, vanglas ravi ei saa. Jätkates narkootikumide tarvitamist, jääb oht, et jätkab narkootikumide müümisega, kui ta ei saa oma rahalist olukorda mul viisil parandada. Vahistatuna osales AN-grupi koosviibimistel, kuid kinnipeetavana loobus seal osalemisest. Käesoleval ajal paikneb vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas ja osaleb seal läbiviidavates tegevustes ja alustas uuesti osalemist AN-grupis. Isik on endaga tööd teinud ning tahab narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Plaanib vabaduses jätkata AN koosviibimistel käimist ning on avatud ka teistele nõustamisteenustele. Kinnipeetava suhtlemisoskused on normikohased. Agressiivsust ei ole ilmnenud, kuritegude sooritamisel vägivalda ei ole kasutanud. Käitumisele on omane impulsiivsus. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Eesmärkide püstitamisel otsib kiiremaid ja kergemaid lahendusi ning elab üks päev korraga. Sotsiaalne kogemus ei ole nõudnud põhjalikumat planeerimist ning võimalike tagajärgedega arvestamist. Ta on seadnud endale reaalsed eesmärgid ning ta vajab kõrvalist tuge ja abi nende saavutamiseks. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on Natalja Golovatšil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 58 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 1 aasta ja 4 kuud on pannud Natalja Golovatši mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Natalja Golovatš kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Ta sooviks tööd otsida, et vabaduses hakata tasuma oma rahalisi võlgnevusi. Natalja Golovatšil on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased.

Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Natalja Golovatši tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Natalja Golovatšile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Natalja Golovatš, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.