1-15-5943
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.05.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-15-5943
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk
Zemfira Lampmann
Kaitsja
Eve Jundas
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid H.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
H.E (ik: XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
09.05.2017. a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
kohtuotsuse jõustumisest. Kohustati H.E täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 nimetatud kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati H.E-le kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Määrati H.E elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 30.07.2015. a. Harju Maakohtu 22.08.2016. a kohtumäärusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele H.E-le Harju Maakohtu 22.07.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 10 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.11.2016. a ja lõpp on 29.09.2017. a. H.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuna kinnipeetava karistusaeg ei ületa ühte aastat, siis seetõttu ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava. Vanglas ta töötab ning on vestelnud inspektor-kontaktisikuga alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja selle mõjust tema käitumisele. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga - taluga, kus praegusel ajal mitte keegi ei ela. Kinnipeetaval puudub toetav lähisuhtevõrgustik, hoolivaks tuttavaks on endine elukaaslane N. Pragi. H.E taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab H.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab H.E-le katseaja määramist 6 kuuks ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada H.E tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Isikul on kõik tingimused täidetud ning kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Ta on nõus tegelema oma alkoholismi probleemiga ning tunnistab ka ise, et kõik tema probleemid on seotud alkoholiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et H.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Varasem kui ka praegune karistus on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja toimepanemise soodusteguriks on alkoholijoobes võimenduv impulsiivsus ja ohutunde vähenemine,
liigtarvitamine ning mõtlematu suhtumine oma tegude tagajärgedesse. Vangistuses H.E ei ole jõutud veel kaasata taasühiskonnastavate tegevustesse. Samuti kinnipeetava karistusaeg ei ületa ühte aastat, mistõttu ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava, kuid ta töötab vanglas ning vestelnud inspektor-kontaktisikuga. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt on H.E karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest teist korda. Tunnistab probleemide olemasolu ning motiveeritud neid lahendama. Proovis minna Lootuse Külla, kuid tervise tõttu sinna ei võetud ja saa teha suure füüsilise koormusega tööd (põeb radikuliiti). On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid- mitte tarvitada alkoholi. See näitab, et tema riskikäitumine pole muutunud. Kinnipeetav on motiveeritud alkoholist loobuma, kuid see saab toimuda lähedaste teol. Kinnipeetava sõnade kohaselt peale vabanemist ei soovi ta alkoholiga mingit kokkupuudet. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt tegeleda alkoholiraviga ning on nõus pöörduma vabanemisjärgselt psühhiaatri poole. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, ei tunnista oma sõltuvusprobleeme ega mõista oma kuriteo tagajärgi teistele inimestele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 31 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 6 kuud on pannud H.E mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. H.E on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Raplamaal Kohila vallas. Tal küll puudub lähisuhtevõrgustik, kuid on toetav tuttav – endine elukaaslane. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.E , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. H.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad nii prokurör kui ka Vangla.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.