1-17-2076
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2017, Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-2076 (16230103246)
Kohtukoosseis
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Kriminaalasi
Marge Lillesaare süüdistus KarS § 349 järgi Lühimenetlus
Prokurör
Kristo Adosson
Süüdistatav
Marge Lillesaar Ik: 47802250240, EV kodanik, keskharidus; töökoht: töövõimetuspensionär, töötab Soome Vabariigis, tööandja nimetust ei mäleta; elukoht: xxxx. Tõkend: Harju Maakohtu 26.04.2017 määrusega kohaldatud tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 15.05.2017. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati: - Pärnu Maakohtu 02.06.2016 otsusega nr 1-16-4896 KarS § 183 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 14.08.2014 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 järgi ja § 64 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, millest ta vabastati tingimisi § 74 lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga alates 14.08.2014, lugedes Marge Lillesaare liitkaristuse kandmisest lõplikult vabastatuks.
Kaitsja
Advokaat Mati Senkel
Marge Lillesaar süüdi tunnistada KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 900 (üheksasada) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Marge Lillesaarele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 600 (kuussada) eurot.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so Harju Maakohtu 26.04.2017 vahistamismääruse alusel kinni pidamise aeg 15.05.2017 kuni 16.05.2017, so 2 (kaks) päeva, arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 (kolm) rahalise karistuse päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 54 (viiskümmend neli) miinimumpäevamäära, so 540 (viissada nelikümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Marge Lillesaarele mõistetud ja tasumisele kuuluv rahaline karistus Marge Lillesaare suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Marge Lillesaar temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Marge Lillesaarele määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.05.2017. Marge Lillesaare suhtes Harju Maakohtu 26.04.2017 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine tühistada vahistamise aluse äralangemise tõttu ja Marge Lillesaar vabastada vahi alt kohtusaalis. Marge Lillesaarelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 969 (üheksasada kuuskümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Marge Lillesaar, 1-17-2076, menetluskulud, ositi tasumine”. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Marge Lillesaari poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Olympic Casino töötajale Xxxxenda isikut tõendava dokumendina xxxx välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr xxxx eesmärgiga omandada õigus siseneda kasiinosse ja mängida keeldu eiravalt hasartmänge. Vastavalt KarS §-le 350 on isikutunnistus tähtis isiklik dokument. Vastavalt hasartmänguseaduse § 39 lg-le 3 kantakse nimekirja isik tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult, kuid avalduses märgib isik tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast kustutamiseks. Nimekirja kandmise avalduses märgitud tähtaega arvestatakse avalduse esitamise kuupäevast alates ning see ei tohi olla kuuest kuust lühem ega kolmest aastast pikem. Vastavalt hasartmänguseaduse § 39 lg-le 8 peavad õnnemängu, toto ja klassikalise loterii korraldajad kehtestama meetmed, mis tagavad, et nimekirja kantud isikul ei võimaldata mängida nende korraldatavaid hasartmänge, mille mängimisele on isik nimekirja kandmisel piirangu seadnud. Oma teoga pani Marge Lillesaar toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ning jääb üle vaielda vaid karistuse üle.
Marge Lillesaarelt 01.07.2016 ära võetud isikutunnistuse vaatluse protokollist (lk 9-11) nähtub, et isikutunnistus nr xxxon väljastatud 25.11.2015 Xxxxnimele. Tunnistaja Xxxxütluste (lk 19-20) kohaselt käib ta sageli Marge Lillesaarel külas ning kui käis jalgrattaga, siis jättis oma dokumendid Marge Lillesaare juurde. Tema meelest ta ei sarnane Margele ja ta ei teadnud, et Marge käis tema ID kaardiga kasiinos. Maksu- ja Tolliameti vastusest päringule (lk 17-18) nähtub, et Marge Lillesaar omab õnnemängu mängimise piirangut alates 10.05.2016, mida saab lõpetada isiku avalduse alusel alates 11.11.2016. Vastavalt hasartmänguseaduse § 39 lg-le 3 kantakse hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja isik tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult, kuid avalduses märgib isik tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast kustutamiseks. Nimekirja kandmise avalduses märgitud tähtaega arvestatakse avalduse esitamise kuupäevast alates ning see ei tohi olla kuuest kuust lühem ega kolmest aastast pikem. Vastavalt hasartmänguseaduse § 39 lg-le 8 peavad õnnemängu, toto ja klassikalise loterii korraldajad kehtestama meetmed, mis tagavad, et nimekirja kantud isikul ei võimaldata mängida nende korraldatavaid hasartmänge, mille mängimisele on isik nimekirja kandmisel piirangu seadnud. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt võttis süüdistatav tema juurde Xxxxpoolt hoiule jäetud ID kaardi ning kasutas seda 01.07.2016 kell 02.21 Olympic Casinos aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn kasiinosse sisenemiseks, olles samal ajal isikuks, kes omas õnnemängu mängimise piirangut. Seega oli süüdistatava tegevuse, s.o teise isiku ID-kaardi kasutamise eesmärgiks omandada õigus siseneda kasiinosse ja mängida õnnemängu mängimise piirangust hoolimata. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüdistatav teadis, et ta ei ole Xxxx, kuid siiski kasutas teise isiku ID kaarti enda tegeliku isiku varjamiseks ning vaatamata seatud piirangule kasiinosse sisenemise ja õnnemängude mängimise eesmärgil. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Marge Lillesaar toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.
eesmärgiks leida võimalus tema enda taotlusel seatud keelu rikkumiseks, mistõttu leiab kohus, et selline asjaolu vähendab isiku süüd ning kohus leiab, et süüdistatava süü on süüteo asjaolusid arvestades alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Karistuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades asjaolu, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja süüdistatav on ka toimepandut kahetsenud, peab kohus võimalikuks karistuse mõista mõningasel määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades asjaolu, et süüdistatav elab alaliselt Soome Vabariigis ning ta on 60 % ulatuses töövõimetu, leiab kohus, et süüdistatava sissetulek, ka juhul, kui ta töötab Soome Vabariigis, ei saa olla kuigi suur. Peale selle on süüdistatavale inkrimineeritud süütegu toime pandud peaaegu aasta tagasi, mis vähendab avalikku menetlushuvi. Lisaks sellele puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks pärast inkrimineeritud süüteo toimepanemist toime pannud muid õigusrikkumisi. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava karistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ja süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd süüdistatava alaline asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid, kuivõrd süüdistatavat ei oleks võimalik allutada käitumiskontrollile. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid.
Märt Toming /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.