Liiklussüüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Harju Maakohtu 08.02.2017. a kohtuotsusega tunnistati J.L süüdi KarS § 424, § 423 karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 10 kuu ja 20-päevase vangistusega.

järgi ja

Karistuse kandmise algus oli 10.12.2016. a ja lõpp on 30.10.2017. a. J.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuna kinnipeetava karistusaeg ei ületa ühte aastat, siis seetõttu ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava ja ta on vanglas tegevusetu. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. J.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elu- ja töökohaga ja positiivselt toetava isikuga – elukaaslasega. J.L taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab J.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Tallinna Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab J.L-ile katseaja määramist kuni 30.10.2017. a ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Samuti toetab J.L-i elektroonilise valvele allutamist 3kuuks. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada J.L tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Isik pani toime II astme kuriteo ning vabaduses on kõik tingimused ennetähtaegselt vabanemiseks täidetud. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Ta on nõus tegelema oma alkoholismi probleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J.L võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.L isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Isiku kuriteod ei ole muutunud, teda on ka varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Tema poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ning probleemi lahendamisoskuse puudulikkus. Vangistuses J.L ei ole kaasatud taasühiskonnastavate tegevustesse, on tegevusetu. Kinnipeetava karistusaeg ei ületa ühte aastat, mistõttu ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt on J.L üles kasvanud probleemses peres, millest tingituna olid tal käitumisprobleemid (vargused) ning ta saadeti erikooli õppima. Vangla andmete kohaselt on isikul diagnoositud rahutus ja ärevus, millele ta on saanud ravi. Isik tunnistab, et vangistuse

alguses oli tal vanglas raske ning nuttis palju. Käesoleval ajal on enesetunne parem ning ta on olukorraga harjunud. Kriminaalhoolduse nõuete eiramine seab kahtluse alla võimekuse ja motiveerituse alluda rangele korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt vaatamata sellele, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna kordab vigu ning ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest. Probleemide lahendamise oskus on nõrk, sest isik on korduvalt elukaaslasega tülitsemise tõttu istunud joobeolekus rooli ning pole mõelnud oma teo tagajärgedele. Korduvkuritegevus viitab kriminaalsetele hoiakutele, suhtumist ühiskonda tuleb pidada negatiivseks, kuna lisaks kuritegudele on korduvalt (viis korda) karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh ühel juhul sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, varem on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (lahkus Eestist ilma kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata) ning üldkasuliku töö tegemise ajal pani toime uue kuriteo. Isik on ametnikega väga koostöövalmis ning vastab, kui küsitakse. Isik sõitis joobeolekus autoga, mis tähendas, et ta oli ohuks ühiskonnale ning ei mõelnud, mis tagajärgi ta teistele tekitada võib. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt tegeleda alkoholiraviga ning on nõus pöörduma vabanemisjärgselt psühhiaatri poole. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, ei tunnista oma sõltuvusprobleeme ega mõista oma kuriteo tagajärgi teistele inimestele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 23 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 5 kuu on pannud J.L-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. J.L on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Kohtla-Järvel ja ka kindel töökoht. Samuti on tal olemas positiivselt toetav isik – elukaaslane. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.L , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. J.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad nii prokurör kui ka Tallinna Vangla.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.