Liiklussüüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 24.04.2017. a M.K Maakohtule materjalid kinnipeetava N.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu 03.11.2016. a kohtuotsusega tunnistati N.U süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 423 1 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel 2 aastat 1 kuu ja 21-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 05.08.2016. a ja lõpp on 26.09.2018. a.

N.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses asus õppima maalri erialal. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna K. Kütasele kuuluvasse majja Pärnus. Vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. N.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on N.U kindlustatud elukohaga ning toetavate isikutega lähedaste näol, kuid puudub kindel töökoht. N.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Kersti Reinuste edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab N.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Tallinna Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab N.U-le katseaja määramist kuni 26.09.2018. a ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada N.U tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Isik läheb ravile, mis välistab tema poolt edaspidi kuritegude toimepanemise. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 7korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma 2. vangistust. Käesolevalt kannab karistust sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ja asja omavolilise kasutamise eest. Varasemalt on ta karistatud 4-korral varguste, sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest ja asja omavolilise kasutamise eest. Isiku käitumises on välja kujunenud muster ja ta jätkuvalt paneb toime sõiduki ärandamisi. Kuritegusid paneb ta toime impulsiivselt, soodusteguriks on seiklushimu ning grupi mõju. Vangistuses kinnipeetav asus õppima maalri erialal. Vangistuse jooksul ta distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna K. Kütasele kuuluvasse majja Pärnus Lille 40. Vabanemisjärgsel puudub tal töökoht, kuid on olemas positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetav ei väljenda kuritegevust pooldavaid seisukohti, kuid samas jätkuvalt sooritab samalaadseid kuritegusid ning antud asjaolu viitab, et isik ei ole teinud järeldusi eelnevatest karistustest. Eelnevast riskihindamisest nähtuvalt ei olnud isik vangistusele eelnevalt kriminaalhooldusel olles kriminaalhooldusametnikuga vesteldes avameelne ja aus; teatas palju eksitavat, valelikku ja tema jaoks kasulikku informatsiooni; varjas, et kasuisa, vend ja õde on kohtulikult karistatud isikud, mis koolis on ta õppinud ja ei tunnistanud, et on korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Käesolevad kuriteod on toime pandud katseajal olles. Isik on ka varasemate katseaegade jooksul pannud toime uusi kuritegusid. Katseaegadel uute kuritegude sooritamine viitab ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas toimivatesse reeglitesse ja normidesse. Samuti karistusregistrist nähtuvalt on isikut väärteokorras karistatud kokku 27-korral. Kinnipeetav tunnistab süüd kuritegudes ning väljendab soovi muutusteks ja õiguskuulekaks eluks, kuid samas ei saa aru oma tegude põhjustest ega teadvusta

kuritegeliku käitumisega seotud riske. N.U ei teadvusta ka alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemina. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on N.U kindlustatud vabanemisjärgselt elukohaga ning toetavate isikutega lähedaste näol. Varasemate käitumiskontrolli toimikute põhjal on positiivne, et isik on võimeline kontrollnõuetest kinni pidama juhul, kui ta on kaine. Aga alkoholitarvitamine toob talle kaasa nii kuritegude kui väärtegude toimepaneku. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab N.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. N.U on ärakandmata karistusaega ligi 1 aasta ja 4 kuud, mistõttu on see aeg piisavalt pikk andes N.U-le võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on N.U vajalik läbida alkoholisõltuvuse ravi ja ka sotsiaalprogramm, kindlustamaks alkoholi tarvitamisest hoidumist. Kinnipeetava üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 70 %. Prokurör ja vangla toetavad N.U tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et N.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata N.U püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Tatjana Bogdanova M.K Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.