Liiklussüüteod

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 12.04.2017. Süüdistus Meelis Kärner on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.12.2016 kell 22.56 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Savala külas Kaare tänava maja nr.2 juures mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx), olles alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 tähenduses. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARDF-0054, tuvastati Meelis Kärneril alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,90 mg/l kohta. Seega pani Meelis Kärner toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav Meelis Kärner ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev sõlmisid 22.03.2017 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni osas ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatava süüdi tunnistamist ning süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui Meelis Kärner ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS §75 lg.2 p.2 alusel kohustada Meelis Kärnerit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS §50 lg.1 p.1 alusel nõuab abiprokurör kohtus Meelis Kärnerile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4-ks kuuks. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Maakohtu istung

Abiprokurör Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus Meelis Kärner KarS §424 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav Meelis Kärner jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav kinnitas, et kokkuleppe kõik asjaolud on talle selgitatud. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Meelis Kärnerile on esitatud süüdistus KarS §424 järgi selles, et ta juhtis 03.12.2016 kell 22.56 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Savala külas Kaare tänava maja nr.2 juures mootorsõidukit joobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARDF-0054 tuvastati süüdistataval alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,90 mg/l väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et Meelis Kärner tuleb KarS §424 järgi süüdi tunnistada. KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuste liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – vangistus 5 kuud. Samuti nõustub kohus sellega, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav täidab 2 aasta pikkuse katseaja jooksul kontrollnõudeid ja ühte lisakohustust ning ei pane toime uut kuritegu. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga 4 kuud. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu.

alusel

hüvitab

süüdimõistva

otsuse

korral

menetluskulud

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §424 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha suurus 705 € Maakohus nõustub Meelis Kärneriga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et kuna süüdistatava ülalpidamisel on kaks alaealist last ja tema sissetulek on väike, mistõttu tuleb sundraha jätta osaliselt välja mõistmata. Nii kuulub Meelis Kärnerilt väljamõistmisele sundraha summas 505 €. Samuti nõustub maakohus sellega, et menetluskulud tuleb tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Eeltoodu alusel kuulub Meelis Kärnerilt väljamõistmisele kaitsjatasu summas 144 €. Süüdistatav Meelis Kärner kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine on olnud tema vaba tahe ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kokkuleppes toodud kõiki asjaolusid on talle selgitatud ja need on arusaadavad. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 22.03.2017 abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav Meelis Kärneri ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.