Liiklussüüteod

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Roman Vukkertit süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 04.03.2017 kella 20:08 ajal Harjumaal Tallinnas Sõpruse pst ja A.H. Tammsaare tee ristmikul ning edasi A.H. Tammsaare tee 49 juures mootorsõidukit Audi A4 reg.nr. xxxxolles joobeseisundis (alkoholijoove 3,69 mg/g laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g (lõplik tulemus vähemalt 3,62 mg/g)), rikkudes LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Roman Vukkert pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotleb kohtus R. Vukkerti karistamist KarS § 424 järgi vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristusena koos 26.10.2016 Harju Maakohtu otsusega 1-16-9322 mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra - vangistus 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistus 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 10 päeva. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka eelvangistus 23.03.2017 - 03.05.2017 ehk 1 kuu ja 10 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud, mis asendada vastavalt KarS § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 600 (kuussada) tundi, mille tegemise ajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lõikes 1 punktides 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti KarS § 75 lg 2 p 2 alusel süüdistatav on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Roman Vukkert nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskuludeks sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 240 eurot ja joobe tuvastamise kulu 38 eurot. Pooled on kokkuleppes märkinud, et R. Vukkert tasub menetluskulud 983 eurot 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et Roman Vukkerti poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Karistus vastab teo raskusele ning süüdlase isikule. Arvestades eeltoodut tuleb Roman Vukkert esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.