Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod alaealise vastu

N.M on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.05.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 114-9096 KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3) ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust; KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust. Mõistetud karistused liideti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti N.M-ile 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.04.2014, s.o 2 päeva. Kandmata karistuse pikkus oli 9 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele kui N.M 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 15.08.2016. a kohtumäärusega tühistati Tartu Maakohtu 04.05.2015. a otsusega N.M-ile mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja pöörati vangistus 9 kuud 28 päeva täitmisele. N.M karistuse kandmise aega arvestati alates tema kinnipidamisest 25.07.2016. a. Kohtumäärus jõustus 07.11.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.07.2016 ja lõpeb 23.05.2017. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud . Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 24.12.2016. Kohtule sitatude materjalidest nähtub, tingimisi enne tähtaega vabastamist.

et Tartu Vangla toetab kinnipeetava N.M vangistusest

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega N.M tingimisi ennet ähtaegseks vabastamiseks nõustus Tartu Vangla seisu kohaga isiku vabastamise osas. Prokurör lisas, et Tartu Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.M avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ning on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, jooma enam ei hakka. Kinnipeetav selgitas, miks ta varasemalt kontrollnõudeid ja kohustusi ei täitnud. N.M sõnul toetab teda vabaduses xxxxxxxxxxxxx. Vangistuse ajal on rahaliselt toetanud ka teised isikud. Kinnipeetav avaldas, et töötas ka ise vanglas kuu ja nädal aega ning tal on vabanemisfondis raha, millega toime tulla. Kaitsja oli seisukohal, et kohus võiks N.M enne tähtaega vabastada ja panna talle kontrollnõuded ja kohustused, mille on ette pannud nii vangla kui ka kriminaalhooldaja. Kaitsja hinnangul on tegemist isikuga, kes on aru saanud oma rikkumistest ja nende tagajärgedest, mistõttu võiks isikule anda võimaluse näidata end korraliku inimesena. Uute kuritegude toimepanemise risk ei ole N.M puhul kõrge, isikul on olemas töö- ja elukoht.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

2 (4)

Käesolevaks ajaks on N.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem likui ne kuud. Seega esinevad formaalsed alused N.M tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei ole N.M vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. N.M on kriminaalkorras karistatud 13 korral ja kannab 9 reaalset vangistust. Kuigi enamik varasemaid kuritegusid on toime pandud enam kui kümme aastat tagasi, on need olnud eriliigilised ning tingitud alkoholi kuritarvitamisest. N.M on karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki ärandamise, üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi, huligaansuse, kinnipeetava poolt alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamise, omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Käesolevat karistust kannab N.M kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Kohtuotsusega jäeti karistus esmalt tingimisi täitmisele pööramata, kuid isik rikkus lühikese aja jooksul kõiki peamisi tingimusliku karistuse nõuded, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Karistuse kandmise ajal N.M-iga taasühiskonnastavaid tegevusi läbiviidud ei ole. Lühikese karistusaja tõttu individuaalset täitmiskava ei koostata. Vabanemise korral oleks N.M olemas elukoht Kärde Sotsiaalmajas, kus ta elas ka enne vangistust. Samuti oleks N.M olemas töökoht. Lähedasi, kes kinnipeetavat vabaduses toetaksid ei ole - N.M vanemad on surnud, õe ja vennaga ei suhtle. N.M oli väga lähedane oma äiaga, kelle surm põhjustas taas pideva alkoholi tarvitamise. Enne seda suutis N.M enda sõnul alkoholiprobleemi kontrolli all hoida. Kuna N.M puhul on tegemist hinnatud töömehega, siis moodustavad tema tugivõrgustiku tööandjad, kes on nõus kinnipeetavat toetama. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt toetab N.M igakülgselt xxxxxxxxxxxxx, kes muuhulgas pakub N.M-ile ka töökoha. Eeltoodust tulenevalt esineb N.M puhul positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema vabastamist enne tähtaega. Selleks on näiteks elu- ja töökoha olemasolu. Vaatamata sellele ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et N.M-ile anti juba võimalus karistust vabaduses kanda, kuid ta ei osanud seda hinnata ega tulnud toime kriminaalhooldusnõuete täitmisega. N.M vabastamine sisuliselt teist korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Isiku vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud, mida N.M puhul käesolevalt ei esine. Eelneva põhjal leiab kohus, et N.M vabastamata.

tuleb tingi jätta

misi enne tähtaega vangistusest

Menetluskulud N.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 20.02 .2017 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 20.02.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90 eurot.

3 (4)

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb N.M-ilt riigitulud esse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.