Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2006. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt ja H. Loogi karistati KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistusega 12 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta, 9 kuu ja 4 päeva võrra. Liitkaristuseks mõisteti 17 aastat, 9 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 28. detsember 2004.

Viru Maakohtu 24. novembri 2016. a määrusega jäeti H. Loog vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid ja osaleb majandustöödel. Vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Need tegurid vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski ja näitavad vangistuse positiivset mõju süüdlase käitumisele. Kuriteo raskuse ja tehiolude tõttu ei ole H. Loogi ennetähtaegne vabastamine siiski õigustatud. Kuigi vangla ja prokuratuur toetasid kinnipeetava vabastamist, pole nende seisukohad kohtule siduvad. Uue narkokuriteo toimepanemise risk ei ole H. Loogi puhul väike. Samuti riivaks tema ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema ennetähtaegset vabastamist õigustavad asjaolud. Kriminaalasja materjalist selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu. H. Loogi on korduvalt karistatud, ta on viibinud vangistuses ja raske narkokuriteo pani ta toime katseajal. Kinnipeetava rolli arvestades on keeruline põhjendada tema vabastamist kuus aastat enne karistusaja lõppu. Neid asjaolusid süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad andmed üles ei kaalu. Kuna karistuse eesmärke pole saavutatud, ei tagaks ka elektrooniline valve ja kriminaalhooldus süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist.

Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2017. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et H. Loogi ennetähtaegse vabastamise välistavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu varasem käitumine. Maakohus leidis õigesti, et vangla ja prokuratuuri seisukohad ei ole kohtu jaoks siduvad ning et nendest seisukohtadest ei tulene midagi erandlikku, millega saaks õigustada raske narkokuriteo toime pannud isiku vabastamist ligikaudu 6 aastat enne karistusaja lõppu. Vaatamata positiivsele

iseloomustusele ei ole mõistetud karistus eesmärki täitnud. Üldjuhul tuleb süüdimõistetul vangistus täies ulatuses ära kanda ja ennetähtaegne vabastamine on võimalik erandjuhtudel. Mida raskema kuriteo eest on karistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema ennetähtaegset vabastamist õigustavad tegurid. Midagi sellist ei ole H. Loogi puhul tuvastatud. Puudub veendumus, et kinnipeetav suudab vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka uue narkokuriteo risk ei ole väike. Liitkaristuse puhul ei saa aga erinevate kuritegude eest mõistetud karistusi vaadelda eraldi ja samuti pole alust ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ümber hinnata mõistetud karistuste määrasid.

seatud

eesmärgid

enne

karistuse

tähtaja

saabumist

ja

tal

puuduvad

distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu püüdlikkus näitab, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks. Arvesse oleks tulnud võtta ka vangla, prokuröri ja kaitsja seisukohti.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Viru Maakohtus lahendatud ennetähtaegse vabastamise taotluste analüüs näitab, et H. Loogi

ennetähtaegne vabastamine sõltus oluliselt kohtuniku isikust, mitte KarS §-s 76 sätestatud alustest. 12.2

Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole kohus seotud vangla ega prokuratuuri

seisukohtadega, kuid kohtulahend peab tuginema tõenditele. Peamised tõendid on praegusel juhul kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus ning nendes kajastatud asjaoludele teistsuguse hinnangu andmiseks tuli kohtul tugineda kaalukatele argumentidele või tõenditele, mitte paljasõnalistele väidetele ja isiku varasemale karistatusele. 12.3

Kohtumääruse põhjal pole arusaadav, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale

käitumisele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. Kui vabastamata jätmist

põhjendatakse sellega, et vangistus mõjub isikule hästi, kaotab ennetähtaegse vabastamise menetlus mõtte. 12.4 Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet. Kui prokuratuur toetab ennetähtaegset vabastamist, peab sama moodi nagu kohtumenetluses kohalduma põhimõte, mille järgi võtab süüdistusest loobumine kohtult kriminaalasja arutamise kohustuse. Valdav osa kohtutest võtab prokuröri arvamust arvesse. 12.5

KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab

rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Selline lähenemine pole kooskõlas seaduse teksti ega seadusandja eesmärgiga. Samuti ei ole arusaadav, kuidas sisustada ühiskonna õiglustunnet ja mõõta selle riive ulatust. Ebamäärase sisuga mõistele tuginev ennetähtaegne vabastamata jätmine pole põhjendatud. Kohtud ei järginud KarS § 76 lg-s 4 ja KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatut ega arvestanud määruskaebuste argumente, mille tõttu tuleb vaidlustatud ringkonnakohtu määrus tühistada. 12.6 H. Loog on olnud vangistuses 12 aastat ja puudub alus väita, et tema käitumine pole karistuse kandmise ajal muutunud. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib paratamatult küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule pikaajaline vangistus. 12.7 Süüdimõistetu on narkokuriteo eest mõistetud 12 aasta pikkuse vangistuse ära kandnud. Tema ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjendamine 2002. ja 1999. aastal toimepandud kuritegudega ei ole õiglane ega proportsionaalne. Nii nagu maakohus, keskendus ka ringkonnakohus narkokuriteo eest mõistetud karistuse raskusele, jättes tähelepanuta muud tingimused, mida tuleb KarS § 76 lg 4 järgi arvestada. 12.8 Ennetähtaegse vabastamise instituut on loodud selleks, et kinnipidamisasutustes hästi käitunud kinnipeetavad saaksid näidata, et nad suudavad vabaduses õiguskuulekalt elada. Eeskujulik käitumine ja vangla ning prokuratuuri toetus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks peaksid olema määrava tähendusega. Vangistuse eesmärkide saavutamisel pole kasu rangest ja pikast karistusajast ning süüdimõistetu täielikust isoleerimisest. H. Loogi puhul on ennetähtaegse vabastamise tingimused täidetud.

Kohtud leidsid, et narkokuriteo raskus on üldpreventiivsete kaalutluste tõttu määrava

tähtsusega. Tegelikult arvestatigi üksnes kuriteo raskust ja jäeti muud ennetähtaegset vabastamist mõjutavad asjaolud tähelepanuta. Kuigi kohtul on KarS § 76 lg 4 kohaldamisel ulatuslik otsustusruum, peab ta hindama kõiki kõnealuses sättes loetletud asjaolusid. 13.2

H. Loog on narkokuriteo eest mõistetud karistuse ära kandnud, mistõttu ei ole selle asjaolu

eiramine õiglane. Eriarvamusele jäänud ringkonnakohtunik leidis, et arvestada oleks saanud ka

liitkaristuse teise osa kujunemise erandlikke asjaolusid. Eriarvamuses leiti samuti, et H. Loog on narkokuriteo eest mõistetud karistuse ära kandnud ja eripreventiivsed kaalutlused toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Neid seisukohti ei oleks tohtinud kõrvale jätta põhjendusega, mille kohaselt pole liitkaristus osadeks jagatav. Arvamus, et H. Loogile mõistetud karistus ei ole täitnud eesmärki, ei põhine tuvastatud asjaoludel. 13.3

Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta avaldab arvamust ka prokuratuur ja tuleb

eeldada, et kohus kaalub igakülgselt prokuröri argumente ning annab nendele põhjendatud ja asjakohase hinnangu. 13.4

Vangla hindas uue narkokuriteo toimepanemise riski väiksena. Sarnaseid uue kuriteo

toimepanemise riski kirjeldavaid protsente esineb kohtupraktikas harva. Kohtumäärustest ei selgu, millele tuginedes jõuti järeldusele, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Samuti pole arusaadav, miks ringkonnakohus maakohtu seisukohta kriitikata aktsepteeris. 13.5

KarS §-st 76 ei järeldu, et seaduses loetletu kõrval tuleb arvestada veel mingeid erandlikke

asjaolusid. Süüdimõistetu võib eeldada, et hea käitumise ja KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemise korral on tal võimalik kindla karistusaja ärakandmise järel enne tähtaega vabaneda. Kogu karistuse ärakandmine pole reegel ja ennetähtaegne vabastamine ei ole erand ning seda kinnitab kohtupraktika. Vastupidisel juhul tekib oht, et süüdimõistetu kaotab huvi enda käitumise parandamise ja ühiskonnaga taasliitumise vastu. 13.6

H. Loogile aastatel 1987, 1993 ja 2002 mõistetud karistused on arhiveeritud, mille tõttu ei

tohiks neil olla ennetähtaegse vabastamise otsustamisele määrav mõju. Süüdimõistetu käitumine on rohkem kui 12 aasta jooksul oluliselt muutunud vaid positiivses suunas. Otstarbekas on H. Loog vabastada, kohaldades katseaega, sest siis säilib tema suhtes kontroll, mis süüdimõistetut distsiplineerib ja aitab kaasa ühiskonda sulandumisele. H. Loogi positiivselt iseloomustavad asjaolud on kuriteo raskusega võrreldes kaalukamad. 13.7 Riigikohus on asjas nr 3-1-1-59-14 märkinud, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludele erineva kaalu omistamine võib viia kaalutlusotsuse tühistamiseni. Kohtud tegid H. Loogi vabastamata jättes kaalutlusvea.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kriminaalkolleegium on ka varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Kõnealuse lahendi puhul käsitati kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena lisaks sedagi, et kohtud lähtusid asja otsustamisel ebaõigest ärakantava karistuse kestusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-11-59-14, p-d 10.1 ja 10.2).

nõuda

vangistusest

tingimisi

ennetähtaegset

vabastamist

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Erand sellest nähakse ette vaid 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 761 lg-s 2, mille kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

koostatavas individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel

ette

süüdimõistetu

allutamise

kriminaalhooldusosakonna

järelevalvele, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtajad väljendavad aga seadusandja abstraktset kriminaalpoliitilist hinnangut sellele, et teatud karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav (ka pikaajalise) vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Seega peab kohus pärast KarS § 76 lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja möödumist sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist.

vabanenud

isikutest

(vt:

http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-

uuringud/kuritegevus-eestis). Kuivõrd ei saa sedastada, et enne tähtaega vabanevad vangistusest vaid üksikud süüdi mõistetud isikud, ei kinnita ka statistilised andmed kohtute seisukohta, mille järgi tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist rakendada vaid erandjuhtudel.

et

iseloomustavate

karistuse

eesmärgid

teguritena

on

osutati

saavutatud. toona

Selliste

süüdimõistetut

õiguskuulekale

käitumisele

positiivselt vanglas,

sotsiaalprogrammide läbimisele, vanglas töötamisele ja distsiplinaarkaristuste puudumisele. Heaks hinnati ka H. Loogi elutingimused väljaspool vanglat (tl 71).

rajaneb

toimepandud

narkokuriteo

asjaoludel

ja

süüdimõistetu

varasemat

käitumist

iseloomustavatel andmetel. Kohtute põhjendused lähtuvad ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja eeskätt seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Kuigi tuvastatud on hulgaliselt süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, jäävad kohtumääruste põhjendused üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal H. Loogi varasemal elukäigul ja narkokuriteo toimepanemise asjaoludel. Kolleegiumi hinnangul võimaldab see järeldada, et märgitud positiivsete asjaoludega sisuliselt ei arvestatud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. Tuvastatud positiivsete asjaolude ja kinnipeetava iseloomustuses kajastatud andmetega ei arvesta ka kohtute järeldus, et H. Loogi puhul ei ole uue narkokuriteo risk väike.

põhjendamiskohustuse kaudu. Küll lasub kohtul kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata.

Kuna

rikkumised

said

alguse

maakohtust

ja

ringkonnakohus

neid

määruskaebemenetluses ei kõrvaldanud, tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks maakohtule. Kriminaalasja uuel arutamisel peab maakohus andma hinnangu H. Loogi ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste täidetusele, pidades silmas eeskätt käesoleva määruse punktides 21, 24–26 ja 28–30 märgitut. Kohtumääruste tühistamise ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise tõttu ei käsitle kolleegium ülejäänud määruskaebuste väiteid.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.