Õigusemõistmisevastased süüteod › Õigusemõistmise takistamine

lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

30.07.2015 Tartu Vanglast Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 03.08.2015. Kiri oli adresseeritud „Saaremaa kohtule“ ning kirjas nõudis V. Didenko teda vangi mõistnud kohtunikult seoses kohtuasjaga nr 1-06-12351 enda kohest vabastamist, vastasel korral lubas V. Didenko tema vangi mõistnud kohtuniku ära tappa ning kohtumaja õhku lasta. X.X. , olles kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

•

03.08.2015 Tartu Vanglast Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 05.08.2015, kiri oli adresseeritud kohtunik X.X. . Kirjas nõudis V. Didenko X.X. enda kohest vabastamist või vastasel korral lubas ta X.X. ära tappa. X.X. , olles olnud kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

•

10.08.2015 Tartu Vanglast Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 12.08.2015, kiri oli adresseeritud kohtunik X.X. . Kirja nõudis V. Didenko X.X. enda kohest vabastamist või vastasel korral lubas ta X.X. ära tappa. X.X. , olles olnud kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

Sellega pani V. Didenko toime KarS § 303 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo vägivallateo toimepanemise või muul viisil õigusemõistmisel osaleva isiku mõjutamise eesmärgiga sundida teda õigusemõistmise huvidele mittevastavalt või kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest. Maakohtu otsuse põhimotiivid

1 järgi ja palub mõista V. Didenko õigeks temale esitatud süüdistuses. Kaitsja hinnangul on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, valesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud väära kohtuotsuse.

kõnesoleva kohtulahendi jõustumisel maandatud. Ringkonnakohtu järeldused

Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja kõigi materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga ning kannatanu seisukohtadega, leiab, et süüdimõistev otsus tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina asjakohaselt põhjendanud, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu veendumust süüdistatava V. Didenko süü tõendatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda apellatsioon endas selliseid kaalukaid argumente, mis kummutaksid maakohtu tõenditele tuginevaid järeldusi. Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus omapoolsed seisukohad apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele vastates.

Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et V. Didenko on saatnud Tartu Vanglast Kuressaare kohtumajale kirjad 30.07.2015 (adresseeritud Saaremaa kohtule), 03.08.2015 (adresseeritud kohtunik X.X. ) ja 10.08.2015 (adresseeritud kohtunik X.X. ). Samuti pole vaidlust selles, et X.X. oli menetlevaks kohtunikuks kriminaalasjas nr 1-06-12351, millega mõisteti V. Didenko süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, 3 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Samuti ei ole vaidluse all saadetud kirjade sisu. V. Didenko edastas Saaremaa kohtule ja X.X. kolm kirja ähvardava sisuga, nõudega V. Didenko vanglast vabastada enne kui täitub kohtuotsusejärgne vabanemistähtaeg, vastasel korral lubas V. Didenko X.X. ära tappa pärast vangistusest vabanemist. Kolme eelmainitud kirja saatmist X.X. ja Saaremaa kohtule on kinnitanud ka süüdistatav V. Didenko kohtuistungil (tl 146 pöördel-147 pöördel).

Apellandi hinnangul on maakohus valesti tuvastanud kuriteo objekti. Kannatanuks saab olla üksnes kriminaalmenetlust läbiviiv kohtunik. Kannatanu (kohtunik X.X. ) ei olnud ähvarduskirjade saamisel V. Didenko kriminaalasja menetlev kohtunik ega ka täitmiskohtunik tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise üle otsustamisel, mistõttu ei saanud süüdistatav, saates ähvarduskirju X.X. , panna toime õigusemõistmisevastast süütegu.

Kaitsja seisukoht, et õigusemõistmise vastast kuritegu V. Didenko poolt ei olnud toime pandud, kuna kohtuotsus V. Didenko osas oli ammu tehtud ning V. Didenko ei saanud oma tegudega (saadetud kirjadega) õigusemõistmist mõjutada, ei ole põhjendatud. KarS § 303 lg 1 objektiivne koosseis ei eelda, et kuriteo objektiks peab olema kriminaalasja menetlev kohtunik. Süüteokoosseisu objektiivse külje moodustab vägivald õigusemõistmisel osaleva isiku suhtes või tema muul viisil mõjutamine teha mõjutaja kasuks soodsaid toiminguid. X.X. , olles V. Didenko suhtes teinud varasemalt süüdimõistva kohtuotsuse asjas nr 1-06-12351, saab mõjutada õigusemõistmist ka olenemata asjaolust, et ta ei ole ennetähtaegse vabanemise menetluse puhul menetlevaks kohtunikuks. Kannatanul oli võimalus tapmisähvarduste mõjul V. Didenko vabastamiseks ebaseadusliku lahendi tegemist mõjutada olemata ennetähtaegse vabastamisel menetlevaks kohtunikuks. Ka maakohus on toonud välja võimaluse mõjutada õigusemõistmist viisil, mil X.X. võtab ühendust Tartu Vangla asukohajärgse kohtunikuga ja ähvarduskirja mõjul soovitab V. Didenko vanglast vabastada. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et KarS § 303 lg 1 objektiivne külg käsitleb õigusemõistmise all KrMS-s toodud kriminaalmenetluse eri staadiumites tehtavaid menetlustoiminguid ja nende raames tehtud menetlusdokumente, mistõttu ei ole põhjendatud kaitsja seisukoht, et V. Didenko ei saanud ähvarduskirjadega õigusemõistmist mõjutada, kuna kohtuotsus V. Didenko suhtes oli tehtud ammu.

Kaitsja heidab kohtule ette ka tõendite valesti hindamist selles, et X.X. ei olnud ähvarduskirjade saamisel menetlejaks V. Didenko üle õigusemõistmisel.

Käesolevas asjas on maakohus tõenditena toonud välja V. Didenkole kohtueelses ja kohtulikus menetluses määratud kohtupsühhiaatrilised ekspertiisiaktid (tl 51-61 ja 124-127), kolm ähvarduskirja kui asitõendid (tl 81-94), Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse 21.01.2008 asjas nr 1-06-12351 (tl 117-119), Tartu Vangla 29.09.2015 vastuse V. Didenko kirjavahetuse andmete kohta (tl 96), kannatanu X.X. ütlused kohtuistungil (tl 143 pöördel – 145), süüdistatava V. Didenko ütlused kohtuistungil (tl 146-148). Kohus on hinnanud tõendeid kogumis ja kvalifitseerinud V. Didenko teo (ähvarduskirjade saatmise kohtunik X.X. ) kui KarS § 303 lg-s 1 inkrimineeritu. Käesoleval juhul jääb kaitsja etteheide maakohtule tõendite hindamise osas paljasõnaliseks ning ei tugine ühelgi argumendil ja kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille osas oleks maakohus hindamisel rikkunud seadust. Asjaolu, et X.X. ei olnud ähvarduskirjade saamise hetkel menetlejaks V. Didenko üle õigusemõistmisel, ei ole ka vaidluse all ning ringkonnakohus on eelnevalt (punktis 24) juba samasisulise etteheite ümber lükanud.

Kaitsja hinnangul on kohus valesti tuvastanud süüdistatava käitumises ka subjektiivse külje. KarS § 303 lg 1 subjektiivsest küljest eeldab tegu tahtlust, mille eesmärgiks peab olema sundida kohtunikku tegutsema õigusemõistmise huvidele mittevastavalt. Sundimine õigusemõistmise huvidele mittevastavale tegutsemisele tähendab menetleja või menetlusosalise mõjutamist vaba tahte vastasele käitumisele, millega rikutaks menetluskohustusi.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 303 lg-s 1 kirjeldatud tegu tahtlust. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus on tuvastanud, et V. Didenko tegutses otsese tahtlusega, kuna ta teadis vägagi hästi ja kindlalt lootis, et tema poolt kohtunikule X.X. tehtavad ähvardused ka V. Didenko vanglast vabastamisele kaasa aitavad. Kirjade saatmisel on V. Didenko käitunud ka ringkonnakohtu hinnangul otsese tahtlusega, kuna kirja sisus seadis V. Didenko eesmärgiks nõuda enese kohest vangistusest vabastamist, vastasel korral lubades kohtunik X.X. tappa. Maakohus on õigesti sisustanud ähvarduse ja sellest tuleneva järelduse, s.o aluse karta ähvarduse täideviimist. Maakohus tuvastas X.X. kohtuistungil antud ütlustest, et X.X. tunnetas ähvarduskirju saades ohtu oma elule ja tervisele ning otsustas end seetõttu kaitsma hakata, esitades avalduse prokuratuurile. Tulenevalt KarS §-st 120 kaitstakse ka inimese vaimset tervist, seega on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (RKKKo nr 3-1-159-11). Käesoleval juhul on kannatanut lubatud tappa ja kohtumaja õhku lasta pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Ringkonnakohus leiab, arvestades V. Didenko ähvarduskirjade sisu, et on leidnud kinnitust kannatanul hirmutunde väljendumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Didenko poolt X.X. saadetud ähvarduskirjad on tõsine ähvardus. Seega oli ja on reaalne oht, et V. Didenko võib vabaduses viibivate isikute kaudu viia ellu oma tahte. Kuna kannatanu on olnud varasemalt V. Didenko süüasja menetlevaks kohtunikuks, on ta teadlik, millised on V. Didenko toimepandud kuriteod, psüühiline seisund ja varasem käitumine. Ähvardamise koosseisu tunnus on, et peab esinema alus karta ähvardamise täideviimist ning tuleb eraldi tuvastada, millel kannatanu kartus põhineb. Näiteks võivad sellised asjaolud olla ähvardusega kaasnevad teod, süüdlase psüühiline seisund, tema isikuomadused või varasem käitumine. Kohtu hinnangul tekitab ka objektiivses kõrvalseisjas ähvarduskirjades sisalduv hirmutunde. Ähvarduste saamine tekitas X.X. s stressi ja tervisehäireid ning oht ei ole isegi käesoleva kohtulahendi jõustumisel maandatud. Ringkonnakohus leiab, et kannatanul tekkinud hirm ähvardustega kaasnevate tagajärgede saabumise osas on põhjendatud. Arvestades, et X.X. on pikaajaline kohtunik, ei ole tema poolt tegemist ülereageerimisega või V. Didenko alusetu süüstamisega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Tartu Maakohtu otsus muutmata ning

V. Didenko kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Kaitsja Marko Paabumets esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine aega 3 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ajakuluks 3 tundi apellatsiooni koostamise eest arvestades apellatsiooni väikest mahtu, mistõttu vähendab kaitsjatasu maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise osas 2 tunnile, s.o 80 eurole. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasu taotluse koguulatuses 96 euro ulatuses (sh käibemaks 16 eurot).

Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 185 lg 2, § 189 lg-st 2 ja RÕS § 25 lg-st 1, tuleb V. Didenkol õigusabi tasu 96 eurot hüvitada riigile täielikult. Menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile ning sellisel juhul lasub võlgnikul ka täitemenetlusega kaasnevate kulude hüvitamise kohustus.

/digiallkirjad/ Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.