Liiklussüüteod

kakskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 500 (viissada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „U.T , 1-17-1677, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel U.T poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Osa sundrahast summas 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: U.T süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 20.01.2017 kella 20.47 ajal Harjumaal, Tallinnas, J. Smuuli tn 6 maja juures Narva mnt suunas mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,10 mg/l). Sellise käitumisega rikkus U.T liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani U.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 15.02.2017 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav U.T ja tema kaitsja Leelo Viil järgneva kokkuleppe: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 /kaheksa/ kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 20.01.2017 kuni 21.01.2017 , so 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 7 kuud 28 päeva vangistust KarS § 73 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.T 1 /ühe/ aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 68 lg-st 1; § 73 lg-test 1 ja 3; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et U.T kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb süüdistataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 500 eurot (millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkuleppe sõlmimise ajal veel teadmata kulud), 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades asjaolu, et isik on 80% töövõimetu, kulud summas 325 eurot jätta riigi kanda. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 10-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.