Liiklussüüteod

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700025557. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. kirjalikult vormistatuna Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile [email protected] ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Jüri Läätse süüdistatakse selles, et tema juhtis 06. aprillil 2017. a kella 22:50 paiku Tartus Ladva ja Oksa tänavate ristmikul mootorsõidukit Honda CR-V reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus veres oli 3,35 mg/g kohta) ning sõitis teelt välja kraavi. Sellega pani Jüri Lääts toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (06.–07. aprill 2017. a), mille vältel Jüri Lääts oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja

28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui Jüri Lääts ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Jüri Lääts käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Jüri Lääts on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on Jüri Lääts käitumiskontrolli ajal kohustatud alates kohtulahendi kuulutamisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Jüri Lääts on käitumiskontrolli ajal kohustatud läbima liiklusohutus- või alkoholisõltuvusalase sotsiaalprogrammi vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena Jüri Läätselt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 9 kuuks. Lisaks taotleb prokurör kokkuleppes konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel Jüri Läätsele kuuluv tumehalli värvi mootorsõiduk Honda CR-V registreerimisnumbriga XXXXXXX ning arestida nimetatud sõiduk KrMS § 142 alusel konfiskeerimise tagamiseks, tehes sõiduki võõrandamise keelumärke Maanteeameti liiklusregistrisse. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 352,50 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jüri Lääts tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti on põhjendatud vastavalt kokkuleppele konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel Jüri Läätselt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Honda CR-V registreerimisnumbriga XXXXXX ning kuni konfiskeerimisotsustuse reaalse täitmiseni sõiduk arestida. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Jüri Läätse menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja joobeseisundi tuvastamise tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.