Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

suitsetamisest loobumise motiveerimise programmis. 12.10.2016. a tegi sotsiaaltöötaja abiga PPA KMO-sse avalduse selle kohta, et isikut tõendav dokument on kaotatud. Vangla toetab kinnipeetav M.J-i ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. M.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga xxxx, on olemas kindel töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. M.J taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt toetab M.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab M.J-ile katseaja määramist kuni 02.05.2018. a ja käitumiskontrolli määramist kogu katseaja ulatuses, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Samuti toetab abiprokurör M.J-ile elektroonilise järelevalve kohaldamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et M.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud, millest 2 on arhiveeritud, vanglas viibib 1. korda. Varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid, millest viimase 2 on ühiskonnaohtlikud, kuid vägivalda kasutanud ei ole. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine ja mõjutatavus. Isik on varasemalt 3korral olnud juba kriminaalhooldusel, mil igal korral esines kontrollnõuete täitmisega probleeme, rikkus lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ning üldkasuliku töö tundide tegemise ajal rikkus üldkasuliku töö tegemise korda. Vangistuses M.J läbis vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale ajavahemikul 19.09.2016. a - 23.11.2016. a sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kinnipeetaval on adekvaatne riski tajumine, kuid samas positiivne meelestatus ja enesekindlus raskustega toimetulekul. Programmi jooksul muutus avatumaks ning analüüsivõime ja teiste seisukohaga arvestamine kasvas. Eesmärgid on seatud ning näeb võimalusi neid täita. Isiku murekohtadeks on sotsiaalne surve ja libastumise võimalus. Alates 26.09.2016. a alustas õpinguid kutsekoolis maaleri/siseviimistleja erialal. Ajavahemikul 15.09.-10.10.2016. a osales suitsetamisest loobumise motiveerimise programmis. Vangla toetab kinnipeetav M.J-i ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vanglamaterjalide kohaselt lahendab M.J valdavalt probleeme rahumeelselt, kuid tunnistab, et varasemalt on ta kasutanud vägivalda teiste nõusoleku saavutamiseks. Ta kordab samu vigu, suutmata talle määratud karistustest õppust võtta. Tunnistab probleeme alkoholiga ja väidetavalt on vangistus pannud teda mõtlema oma käitumise muutumise vajalikkuse üle. Samuti tunnistas ta, et läks grupi mõjuga kaas ja käitus alkoholijoobes hoolimatult.

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ja oht seisneb motoorsõiduki joobes juhtimisega prognoosimatute tagajärgedega avariiohtlike olukordade võimalikuks tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ning ei hakka mõtlema oma tegude tagajärgedele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 27 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 6 kuud on pannud M.J-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. M.J on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Vigala vallas, kuhu on võimalik paigutada ka elektrooniline järelevalve seade ning tal on olemas kindel vabanemisjärgne töökoht ja positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kuid kohus peab vajalikuks määrata M.J-ile täiendavateks lisakohustuseks pöörduda psühhiaatri poole, et läbida alkoholismivastane ravikuuri, kuna isiku probleemse käitumise põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav avaldas ka ise kohtuistungil nõusolekut ravile asumiseks ning oli nõus ka tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.