Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 20.03.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava O.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 19.07.2016. a kohtuotsusega tunnistati O.D süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta ja 14-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 17.07.2016. a ja lõpp on 31.07.2018. a. O.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib alates 26.09.2016. a kutseharidussüsteemis maastikuehituse erialal - probleeme seoses koolikohustuse täitmisega ei ole esinenud. Alates 12.01.2017. a osaleb sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" - on osalenud kõikidel kohtumistel, on motiveeritud. Programmi eeldatav lõpp on 02.03.2017. a. Isikuga on igakuiselt läbi viidud vestlusi juhtumikorraldajaga erinevatel teemadel (sh kutsehariduse omandamine, vangla kodukord,

võimalik ennetähtaegne vabanemine jmt teemad). Distsiplinaarkorras on 2-korral karistatud. O.D kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning korteri omanik andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik on olemas vabanemisjärgne kindel töökoht. O.D taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta O.D tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et O.D võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 9-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 3. korda. Varasemalt on teda karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest – vargused, autode ärandamised, rööv, vägivald võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes ja kehaline väärkohtlemine. Alates 2012. a on teda 4-korral karistatud auto joobes juhtimise eest. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ja alkoholijoobes avalduv hoolimatus nii tegude tagajärgede kui ka õigusnormide suhtes. Vangistuses O.D õpib alates 26.09.2016. a kutseharidussüsteemis maastikuehituse erialal - probleeme seoses koolikohustuse täitmisega ei ole esinenud. Alates 12.01.2017. a osaleb sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" - on osalenud kõikidel kohtumistel ning oli motiveeritud sotsiaalprogrammist osa võtma. Programmi eeldatav lõpp on 02.03.2017. a. Isikuga on igakuiselt läbi viidud vestlusi juhtumikorraldajaga erinevatel teemadel (sh kutsehariduse omandamine, vangla kodukord, võimalik ennetähtaegne vabanemine jmt teemad). Kinnipeetavale on määratud 2 distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga s tema xxxx kuuluvas korteris ning vabanemisejärgse töökohaga xxxx OÜ-s. Positiivselt toetava sotsiaalse võrgustiku moodustavad tema ema ja elukaaslane. Vanglamaterjalide kohaselt O.D kuriteod ei olnud ette planeeritud, tegemist on pigem puuduliku enesekontrolli ja impulsiivsuse kui väljakujunenud kriminaalse hoiakuga. Kinnipeetav oma tegusid ei õigusta. Isik on 3-korral karistatud vägivalla kasutamise eest, kuid vaatamata sellele ei ole vägivaldsus isikule igapäevaselt omane. Agressiivselt on käitunud alkoholijoobes pigem reaktsiooniga olukorrale, argumendina puuduliku probleemilahenduse oskuse tõttu. O.D on lihtsa konkreetse mõtlemisega, tema analüüsioskus on puudulik, ta on orienteeritud kiiretele lahendustele ja hetkevajadustele. Tagantjärele mõistab ta tehtud vigu, kuid kordab neid siiski – teda on 4-korral karistatud joobes juhtimise eest. Isik on tuleviku suhtes positiivselt meelestatud, tema perekond ja lapse sünd võib olla positiivseks mõjutajaks. O.D probleemiks on alkoholi tarvitamine, tema kõik kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega. Isik näeb ka ise seost kuritegude ja alkoholi vahel, kuid ei ole siiani midagi radikaalset ette võtnud olukorra muutmiseks. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt tegeleda

alkoholisõltuvusraviga ning on nõus pöörduma vabanemisjärgselt psühhiaatri poole. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus. Oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises enese maksmapanekuks või eesmärgi saavutamiseks, samuti auto joobes juhtimises ning sellega enda ja teiste elu ohtu seadmises. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 62 %, uue vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 8 kuud on pannud O.D mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. O.D on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab O.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka O.D , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.