Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Rivo Hallikut süüdistatakse selles, et ta omandas Tallinnas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt, kuid vähemalt alates 2014. aasta keskpaigast kuni 20.05.2016 ebaseaduslikult tarbimise ja edasiandmise eesmärgil narkootilisi aineid amfetamiini ja marihuaanat. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud marihuaanat ja amfetamiini hoidis Rivo Hallik enda juures kuni tema kinnipidamiseni 20.05.2016 kella 14.50 ajal Tallinnas Peterburi tee 61 asuva Promo Cash&Carry territooriumil, mil tema juurest leiti ja võeti ära fooliumpaberist pakend, mis sisaldas 0,30 grammi marihuaanat (THC sisaldusega 17%) ning neli soonkinnisega kilekotti, milles oli 4,20 grammi valkjat pulbrilist ainet, mis sisaldas 18% amfetamiinsulfaati ehk 0,55 grammi puhast amfetamiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud marihuaanast andis Rivo Hallik 0,5 kuni 1 grammi kaupa ajavahemikul 2014. aasta keskpaik kuni 2016. aasta juuni korduvalt, so sagedusega vähemalt korra kuus, Tallinnas Lasnamäe piirkonnas ebaseaduslikult edasi Xxxx. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud marihuaanast ja amfetamiinist andis Rivo Hallik 0,5 kuni 1 grammi kaupa 2016. aasta märtsis ja aprillis korduvalt, so vähemalt kahel korral, Tallinnas Kesklinna piirkonnas ebaseaduslikult edasi alaealisele Xxxx(s. xxxx). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) ning amfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerümade nimekirja.

Seega pani Rivo Hallik toime narkootilise ja psühhotroopse aine väikses koguses ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning

narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, so KarS § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Rivo Hallik, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 22.03.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Rivo Halliku karistamist KarS § 183 lg 1 ja KarS § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 9 kuud ja 13 päeva. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 20.05.2016 ehk 1 päev, mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevat karistust Harju Maakohtu poolt 03.12.2015 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 kuu ja 17 päeva võrra, saades liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd - so 719 päeva ehk 719 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 2 aastat. KarS § 69 ning KarS § 74 sätteid kohaldades allutada Rivo Hallik üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 pandud kontrollnõudeid ning kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on Rivo Hallik käitumiskontrolli ajal kohustatud: KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased); KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - digitaalkaalud, erinevad pakendid (asuvad PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; - CD plaat (asub pakituna kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 384 eurot ja ekspertiisikulu 336 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.