Liiklussüüteod

1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.02.2017, s.o kolm päeva ning vangistuse kandmata osaks lugeda 5 (viis) kuud ja 27 päeva. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada vangistus 177 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on P.I kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 p 1-6 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele. 1) Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

Lk 2 / 4

1-17-2667 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

P.I süüdistatakse selles, et olles juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta 20.09.2016 ja 14.11.2016, juhtis ta vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 18.02.2017 kella 16:26 ajal Rapla linnas Rapla-Märjamaa tee 1. kilomeetril sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholi piirmäära ületavas seisundis (alkoholijoove 0,53 mg/l väljahingatavas õhus). Rikkudes süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 sätet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, pani P.I toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Lisaks eiras ta mootorsõidukit juhtides ka LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis

kohtus: P.I karistamist KarS § 423 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.02.2017, s.o kolm päeva ning vangistuse kandmata osaks lugeda 5 kuud ja 27 päeva, mis asendada KarS § 69 lg 1 kohaselt 177 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on P.I kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elu- või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lk 3 / 4

1-17-2667 Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 134,64 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.