Liiklussüüteod

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 120.00 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu 88.00 eurot • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

I.L-ile heidetakse ette LS § 69 lg 1 ls 1 sätestatud nõuete rikkumist. LS § 69 lg 1 ls 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk (LS § 2 p 40). Mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune juhi tegevus mootorsõiduki kulgemise suunamisel1 . Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (KorS § 36 lg 1). Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). I.L juhtis 22.05.2016 kell 08.30 ajal mootorsõidukit motoroller Baotian BT49QT12C, olles joobeseisundis (veres etanoolisisaldus vähemalt 2,76 mg/g). Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Tunnistaja politseiametniku Aivar Noorma ütlustega leiab tõendamist, et 22.05.2016 kell 08.30 ajal juhtis I.L motorollerit Baotian BT49QT-12C. Tunnistaja sõnul oli motorolleri sõidustiil väga kahtlane, kuna juht vingerdas tugevasti maantee peal. Juhi kontrollimise käigus esinesid tal alkoholijoobe tunnused: alkoholilõhn suust, silmade punetus, suurenenud silma pupillid, arusaamatu kõne, väga häiritud koordinatsioon, isik ei tajunud ümbritsevat (tl 27-28). Isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitab, et motorollerit juhtis süüdistuses märgitud ajal just I.L (tl 15-16). Joobetunnuste esinemist 22.05.2016 kell 08.33 kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollid (tl 17). Joobeseisundi tuvastamiseks toimetati I.L bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks Wismari Haigla AS-i. Saatekirjast nähtub, et uuritaval I.L võeti 22.05.2016 kell 9.40 vereproov alkoholijoobe tuvastamiseks EKEI-s (tl 20). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati I.L-i verest etanoolisisaldus 2,82+-0,06 mg/g (tl 21). Kohtuistungil I.L ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses antud ütlustes I.L tunnistab kuriteo toimepanemist. Ütluste kohaselt tarvitas ta samal päeval kella 6.00 ajal alkoholi, juues ära 0,75 l kodulikööri (tl 23-25). Kohtuistungil tunnistas I.L end teo toimepanemises samuti süüdi. I.L pani 22.05.2016 mootorsõiduki joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et juhib sõidukit joobeseisundis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et juhtimise ajal esinesid tal ilmselged joobetunnused – silmade punetus, pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud; kõne arusaamatu; aja-, isiku ja kohatajus esinesid häired; koordinatsioon väga häiritud (tl 17p). Eeltoodust johtuvalt tuleb I.L tegevus kvalifitseerida KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. I.L on süüvõimeline ning KarS

RKKKo 3-1-1-13-08 p 5

Vastavalt toime pandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistusregistri andmetel omab I.L kolme kehtivat kriminaalkaristust ning seda juhtimise eest joobeseisundis. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 13.02.2015 otsuse alusel, kus kohus mõistis kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuse 2 aasta ja 24 päeva pikkuse vangistuse. I.L asus karistust kandma 11.02.2015. Eeltoodule tuginedes leian, et rahaline karistus ei ole I.L-ile kohane karistuse liik. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab I.L süüd pidada pigem keskmisest suuremaks. Kuigi tegemist on ühe episoodiga, oli etanoolisisaldus veres suur. Karistust kergendava asjaoluna arvestan puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Võttes arvesse ka eelnevaid karistusi ja reaalse vangistuse kandmist ning eri- ja üldpreventsiooni arvestades otsustan I.L-ile mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda I.L-i poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. I.L-i karistati Harju Maakohtu 13.02.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1196 vangistusega 2 aastat ja 24 päeva. Karistuse kandmise alguseks oli 11.02.2015. Harju Maakohtu 26.11.2015 määrusega vabastati I.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kuni 07.03.2017. Ärakandmata karistus on seega 1 aasta, 2 kuud ja 21 päeva. I.L pani käesoleva otsusega tuvastatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime katseajal. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada I.L-ile mõistetud karistust (1 aasta) Harju Maakohtu 13.02.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1196 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta, 2 kuud ja 21 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 2 (kaks) aastat, 2 (kaks) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks I.L-i vanglasse saabumise aeg. Üldkasulik töö paigutub raskuselt sanktsioonisüsteemis vabadusekaotuse alternatiivina vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks.2 Harju Maakohtu 06.12.2014 otsusega asendati täitmisele pööratud vangistus üldkasuliku tööga. Juba 11.02.2015 ja 06.12.2015 paneb ta toime uued samalaadsed kuriteod, kus ta asus reaalset vangistust kandma. Vaatamata sellele, et I.L vabastati ennetähtaegselt karistuse kandmisest 26.11.2015 ja määrati katseaja kohustuseks mitte tarvitada alkoholi, paneb ta 22.05.2016 uuesti toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Isiku ühiskonnast isoleerimine on vältimatu. Liiklusnõuete rikkumisega (joobes juhtimine) seadis I.L ohtu nii enda kui ka teiste liikluses osalejate elu ja tervise. Eri- ja üldpreventsiooni eesmärkide täitmise kaalutlustel pean vajalikuks kohaldada I.L-i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada I.L-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

RKKKo 3-1-1-84-03 p 7

ettevalmistamiseks 0,5 tundi ning 29.03.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 1 tund. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ 6 lg 4, 5, rahuldab kohus taotluse.

“ § 1 lg 4, 5, §

KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 424 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast3. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „ “ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. I.L-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 120.00 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu 88.00 eurot • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. KrMS § 313 lg 1 p 7 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtuotsuse täitmise asjaolud. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 913.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb iga kuu tasuda 76.00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 77.00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (

)

RKKK 3-1-1-83-10 p 28

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.