Liiklussüüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 25.02.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 29.03.2017. a otsusega tunnistati D.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 2 kuu ja 21-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 15.01.2018. a ja lõpp on 05.04.2020. a. D.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses 21.05.-02.07.2018. a läbis Tallinna Vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav paigutati Tallinna vangla avavanglasse 23.07.2018. a ja talle anti luba alates 19.09.2018. a järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D.J taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholi sõltuvusvastasele ravile.

Abiprokurör Natalia Duškina edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab D.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et D.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest. Kuriteod on toime pandud pikemalt ette planeerimata, juhust kasutades, hetkeajendil, et rahuldada hetkevajadusi - minna poodi, sõita koju jne. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on sarnane varasemaga, vägivalda kasutanud ei ole. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses D.J töötab ja läbis sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Asja materjalide kohaselt D.J on diagnoositud alkoholisõltuvus, vabaduses oli ta pidev alkoholi kuritarvitaja. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta kanget alkoholi umbes kord kuus, kuid lahjat alkoholi igal nädalal mitmel korral. Alkoholi kuritarvitamisega on kaasnenud mõtlematu ja õigusvastane käitumine. Väidetavalt on nüüdseks järeldused teinud, et alkoholi tarbimise tulemusena on ta kuriteod toime pannud. Kinnipeetava motivatsiooni alkoholist loobumiseks/tõsiduse mõistmiseks näitavad joobes juhtimised katseajal. Seni ta vaid sõnades väljendab motivatsiooni alkoholi kuritarvitamisest loobuda, tegudes paraku veel mitte. D.J kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud puuduvad, samas on isikut korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteo korras. Ametnikesse suhtub kinnipeetav hästi, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 1 aasta ja 2 kuud on pannud D.J-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. D.J on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Harjumaal. Samuti on tal olemas lähedased toetavad isikud ja kindel töökoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab D.J tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt toetavad ka prokurör ja Tallinna Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka D.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuna isikul on tõsine alkoholiprobleem, on kohtu hinnangul vajalik tal läbida alkoholismivastane sõltuvusravi. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava

edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.