Kriminaalasi nr 1-17-2557
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.märts 2017.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-2557 (17274000032)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Häli Altmets
Kriminaalasi
T.S süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) §
järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes Ollema-Barndõk
Süüdistatav
Kaitsja
T.S, ik XXX
Kohtueelses menetluses riigiõigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetlusest
Kriminaalasi nr 1-17-2557 Süüdistus T.S `t selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega pani toime liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis 19.01.2017 kella 22.40 ajal Saare maakonnas XXX vallas XXX maantee XX kilomeetril J.Ale kuuluvat, kuid enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXXXXX – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer
seerianumbriga 80-005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,98 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,87 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis T.S mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Lisaks sellele eelnevalt, s.o 19.01.2017 kella 21.45 ajal juhtis T.S Saare maakonnas XXX vallas XXX külas asuval külateel, täpselt tuvastamata kohas, sama sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXXXXX nii, et sõitis sõiduauto vahetus läheduses viibiva A.L-i parempoolse külje pihta, millega põhjustas ettevaatamatusest A.L-le tervisekahjustusena valu paremas õla ja parema puusaliigese piirkonnas, rikkudes sellega liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid ning põgenes sündmuskohalt, rikkudes sellega liiklusseaduse § 237 lg 1 nõudeid. Sellise tegevusega T.S , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus T.S’le nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära ehk (150 x 10 = 1500) üks tuhat viissada eurot. KarS § 66 sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuise osamaksena 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus. Süüdistatav T.S andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab T.S-i süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.S karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud.
Kriminaalasi nr 1-17-2557 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2017.a. 470.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x470 eurot = 705 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. T.S-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses tasu kokku 72 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.