Liiklussüüteod

1(4)

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult ee lneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel on K.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Menetluskulud Välja mõista K.A-lt 729 eurot (seitsesada kakskümmend üheksa eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga 99917700017934. Menetluskulu tasuda ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-17-1579 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulu katteks vähemalt 60.75 eurot (kuuskümmend eurot ja 75 senti). Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab K.A juhtis alkoholijoobe seisundis ja omamata B- kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust 11. detsembril 2016. a kella 10.00 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Tartu tänaval kuni peatumiseni Nõo alevikus Tartu tänav 3 asuvas parklas mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXXXX, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,87 milligrammi.

2(4)

K.A rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht kriminaalvastutust ettenägevas alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. K.A rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani K.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12.2016. a kuni 12.12.2016. a, s.o 2 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus K.A suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.A ei pane kaheksateistkuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi vastavalt KarS §–s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 järgi on K.A käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: 1) kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 24 eurot; 2) kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 teisest lausest tulenevaid asjaolusid ei esine. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata kriminaalmenetluse kulude maksmine igakuuliste maksetena ühe aasta jooksul. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed ja tsiviilhagi Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

3(4)

Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 705 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 24 eurot. Seega on menetluskulu kokku käesolevas asjas 729 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud kokkuleppest lähtuvalt K.A kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 729 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. K.A tuleb igakuiselt 1 aasta vältel tasuda hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks menetluskulu katteks vähemalt 60.75 eurot (kuuskümmend eurot ja 75 senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.