Liiklussüüteod

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

10.märts 2017.a. Rapla, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-15-8354

Kohtunik

Lea Pavelson

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Reet Langi erakorraline ettekanne N.R-i kohta.

Süüdimõistetu

N.R xxxxxx tn x.

, isikukood xxx, elukoht xxxxxxx,

RESOLUTSIOON

Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja vabastada N.R Pärnu Maakohtu 02.11.2015 otsusega määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud N.R on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 02.11.2015.a. KarS § 424 järgi ja karistatud 7 kuulise vangistusega, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 13.-14.septembini 2015.a. on kaks päeva kantud ja vangistuse kandmata osaks jääb 6 kuud ja kakskümmend kaheksa 28 päeva. KarS § 65 lg. 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 06.augustil 2015.a. mõistetud 6 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendati vangistus 388 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumise päevast. Kuni üldkasuliku töö lõpuni pidi N.R täitma KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt saab N.R-i suhtumist kriminaalhooldusesse pidada rahuldavaks. Registreerimiskohustust täitis ja ametnikuga tegi koostööd. Katseajal süvenesid tõsised terviseprobleemid ja ta viibis korduvalt haiguslehel: 15.12.2015 - 06.01.2016, 24.05.201605.07.2016, 06.12.2016-06.02.2017. Haiglaravil Rapla Maakonnahaigla siseosakonnas oli 29.10.2016 - 05.12.2016. Üldkasuliku töö tunde püüdis teha põhitöö kõrvalt ja terviseprobleeme trotsides, kuid eriti tulemuslik see ei olnud - 388-st tunnist tegi ära 112 tundi. Katseaja alguses tundus hooldusalusele, et aega on ja ta jõuab kohustuse täita, kuid siis algasid kroonilisest haigusest põhjustatud takistused. N.R viibis Rapla Maakonnahaigla siseosakonnas 29.oktoobrist 2016 kuni 5.detsembrini 2016. Töövõimetuslehel oli ta pärast haiglaravi kuni 6.veebruarini 2017. 12.01.2017.a saatis Märjamaa Perearstikeskus OÜ perearst Maarika Hiiemaa kriminaalhooldusametnikule arstitõendi nr 1989, milles soovitas vabastada N.R üldkasuliku töö kohustusest tervislikel põhjustel. Eesti Töötukassa 10.02.2017 otsusega THV/17/002797 hinnati N.R-i töövõimet. Töövõimet pärssivaks loeti järgmised terviseprobleemid: raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, täielik tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, raske tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. N.R on pearingluse, väsimuse ja hingelduse tõttu piiratud käimine, kasutab liikumiseks abivahendit. Tal on raskendatud kehaasendi muutmine ja säilitamine ning tualetitoimingute tegemine. Teadvuse häirete tõttu on takistatud üksi väljas käimine ning igapäevatoimingute tegemine. Otsus: isikul puudub töövõime. Kriminaalhooldaja palub vabastada N.R üldkasuliku töö kohustusest seoses tema tervislikust seisundist tuleneva täieliku töövõimetusega. Varem käibel olnud määratluse kohaselt on N.R töövõimetus 100%. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, leidis, et kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne tuleb rahuldada ja vabastada N.R Pärnu Maakohtu 02.11.2015 otsusega määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus nõustub asjaoluga, et N.R-ile on määratud 10.02.2017.s. nr TVH/17/002797 püsiv töövõime kaotus, mistõttu ei ole ta võimeline sooritama üldkasulikku tööd. N.R-ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on 17.05.2017.a. Kuigi üldkasuliku töö tegemiseks on veel aega, ei ole N.R seoses enda töövõime kaotusega võimeline üldkasulikku tööd tegema, kuna N.R on pearinglus, väsimuse ja hingelduse tõttu piiratud käimine, kasutab liikumiseks abivahendit. Samuti on tal raskendatud kehaasendi muutmine ja säilitamine ning ühelt toolilt teisele istumine, raskendatud on tualetitoimingute tegemine. Teadvuse häirete tõttu on takistatud üksi väljas käimine ning igapäevatoimingute tegemine. KarS § 79 lg 1 sätestab, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja haiguse iseloomu. Sama § lg 3 kohaselt kui parandamatult rasket haigust põdev isik või isik, kes on kuriteo toime pannud süüdivana, kuid jäänud enne või pärast kohtuotsuse tegemist vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire ja nimetatud isik terveneb enne KarS § 82 sätestatud aegumistähtaja möödumist, võib kohus pöörata karistuse või selle kandmata