Liiklussüüteod

tegemise ajaks poolt määratud

Viru Vangla kriminaalhooldusametniku

Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada B.G-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 5 (viis) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on B.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista B.G-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 705 (seitsesada viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses osalemise eest 144 (sada nelikümmend neli) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.10 alusel sõiduki pukseerimise kulud 45 (nelikümmend viis) eurot riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb B.G tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700017028 ning selgitus 1-17-1663 kriminaalmenetluse kulud“

„B.G

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 08.03.2017 Süüdistus B.G on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et juhtis xxx kell xxx linnas xxx juures mootorsõidukit xxx), olles alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 tähenduses. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr.ARDF-0054 tuvastati B.G alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,14 mg/l kohta. Seega pani B.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav B.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 08.03.2017 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2016, s.o 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS §69 alusel asendada vangistus 179 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada B.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö ajal järgima KarS §75 lg.1 toodud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS §75 lg.2 p.2 kohustada B.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS §50 lg.1 p.1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5-ks kuuks. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Maakohtu istung Abiprokurör Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus B.G süüdistuses Karistusseadustiku §424 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav B.G jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. B.G-le on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis xxx linnas xxx juures mootorsõidukit joobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARDF-0054 tuvastati süüdistataval alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,14 mg/l väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et B.G tuleb KarS §424 järgi süüdi tunnistada. KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Arvestades süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, võib rahalise karistuse mõistmine muutuda iseenesest eraldi karistuseks. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 6 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg – 1 päev ja sellega, et

vangistus asendatakse üldkasuliku tööga 179 tundi, täitmistähtajaga 1 aasta, mille kestel on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ühte lisakohustust. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 5 kuud. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu.

alusel

hüvitab

süüdimõistva

otsuse

korral

menetluskulud

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §424 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt eeltoodule, kuulub B.G-lt väljamõistmisele sundraha summas 705 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Eeltoodu alusel kuulub B.G-lt menetluses 144 €.

väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.10 kuuluvad menetluskulude hulka muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida Kriminaalmenetluse seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks. Eeltoodu alusel kuulub B.G-lt väljamõistmisele sõiduki pukseerimise kulud 45 €. Süüdistatav B.G kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine on olnud süüdistatava vaba tahe ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kokkuleppes toodud kõik asjaolusid on talle selgitatud ja need on arusaadavad. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 08.03.2017 abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav B.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.