Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS

Maksim Stihhanov juhtis tahtlikult 10.12.2016 kella 03.28 ajal Harjumaal, Maardu linnas, Kallasmaa ja Keemikute tänava ristmikul mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,91 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus Maksim Stihhanov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Maksim Stihhanov toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava M. Stihhanovi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M. Stihhanovi süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja tema karistamist 3-kuulise vangistusega. Kantud karistuse aja hulka arvestada eelvangistus 10.12.2016. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetav vangistus asendada 717 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Süüdistatav on ÜKT tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja sama paragrahvi lg 2 p 2 ja 8 alusel pandud kohustusi. Samuti tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud summas 801 eurot ning seda on võimalik teha 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M. Stihhanov tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.