Liiklussüüteod

1-17-1972

1-17-1972 kasutamiseks tema enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse nr * selleks, et V P omandaks õiguse tema teadmisel ja nõusolekul väidetavalt müüa V P ja T M poolt korraldatud merekaablite sulatamisest saadavat vanametalli metalli kokkuostjale, mille müügist laekuvat raha polnud võimalik arestitud pangaarvete tõttu müüja enda pangaarvele üle kanda, nagu talle dokumendi kasutamise vajadust põhjendati, kuid faktiliselt müüdi V P poolt Tallinnas Betooni 7a asuvale Tolmet Tallinn OÜ-le hoopiski 07.05.2015 ja 19.05.2015 Soome Vabariigi kodanikule O K N’ile kuuluvalt * maakonnas * vallas * külas asuvalt * kinnistult ilma omaniku loata maha monteeritud kütusemahutitest saadud ehk T M poolt kuriteo vahendliku täideviimise vormis varastatud 17 340 kg vanametalli, millisest asjaolust A.N, aga teadlik ei olnud. Sellise tegevusega A.N, andes enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule õiguste omandamise eesmärgil kasutamiseks, pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse A.N selles, et tema juhtis 01.10.2016 kella 19.07 ajal * maakonnas * vallas * külas * - * maantee 14.kilomeetril endale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Opel Omega registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0083 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,18 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,08 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis A.N mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega A.N , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus A.N-ile nõutud karistus: KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära ehk 300 eurot. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav rahalise karistuse kandmisest tingimuslikult 12 kuulise katseajaga. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.N kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 01.10.2016 kell 19.14 kuni 02.10.2016 kell 11.50, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 12 kuulise katseajaga. Määrata, et A.N kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et A.N on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkulepete juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab A.N süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend

1-17-1972 A.N on kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2016 - 02.10.2016 kell 11.50 /I kd tl 10-11/ s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. A.N suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld /tl 21 I kd/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleks A.N’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 705 eurot (1,5 * 470). Kohus leiab, et prokuröri taotlus KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada A.N-ilt väljamõistetavat sundraha 1⁄2 võrra, tuleb rahuldada ja A.N-ilt tuleb välja mõista sundraha 352,50 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Siim Mõistlik A.N kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 318 eurot /V kd tl166-170/, millest KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb 1⁄2 välja mõista A.N-ilt ja 1⁄2 jätta riigi kanda. Kohus rahuldab A.N taotluse menetluskulude ositi tasumiseks KrMS § 180 lg 3 alusel.

Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.