1-17-1144/8 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

5.Asitõend - CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus A.B isikuna keda on karistatud Põhja prefektuuri otsusega 02.03.2016 LS § 201 lg 2 järgi ja Harju Maakohtu otsusega 31.12.2015 KarS § 424 järgi, uuesti süstemaatiliselt ja tahtlikult juhtis: - 14.10.2016 kell 00.48 Harjumaal Harku vallas Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 18-19 km vahel liikudes Kloogaranna suunas mootorsõidukit Citröen Xantia registreerimisnumbriga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja taas - 24.01.2017 kella 23.24 ajal Harjumaal Tallinnas Vabaduse puiesteel Naaritsa ja Pärnu mnt vahelisel lõigul mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga XXXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 0,78 mg/l). Oma tegudega süüdistatav rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1, § 94 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 94 lg 1 - Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

A.B pani toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A.B süüditunnistamist KarS § 4231 ja § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6 ja 7 kohaselt suurendada karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (158 tundi ÜKT-d, ehk 5 kuud 8 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates kahtlustatavana kinnipidamisest 24.01.2017. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 825 eurot ning seda on võimalik maksta osade kaupa 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A.B tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.