Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-4312
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. jaanuari 2017 määrus kinnipeetava Kirill Pletnjovi (Pletnjov) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Kirill Pletnjovi (isikukood 37804242236) kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus
Viru Maakohtu 27. jaanuari 2017 määrus tühistada, välja arvatud osas, millega maakohus määras kindlaks Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruse.
Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Kirill Pletnjov Viru Maakohtu 28. mai 2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4312 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
KarS § 76 lg 5 alusel määrata Kirill Pletnjovile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses. KarS § 78 p 2 alusel hakata Kirill Pletnjovi katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.
Määrata Kirill Pletnjov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Kohustada Kirill Pletnjovi järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid:
1)
elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX;
2)
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele;
3)
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4)
5)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 alusel kohustada Kirill Plentjovi katseajal:
1)
mitte tarvitama alkoholi;
2)
mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
3)
asuma tööle kahe nädala jooksul vangistusest vabanemisest või registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas;
4)
mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a sugulased);
5)
osalema kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalprogrammis.
Määrus Kirill Pletnjovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab Kirill Pletnjov ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
Kui Kirill Pletnjov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik KarS § 76 lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Kirill Pletnjovi kaitsja Andres Veski määruskaebus rahuldada.
Kirill Pletnjovilt maakohtus välja mõistetud menetluskulu 138,72 eurot, sealhulgas käibemaks 20%), jätta riigi kanda.
Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, advokaat Andres Veski poolt ringkonnakohtu määruskaebemenetluses Kirill Pletnjovile riigi õigusabi osutamise eest. See menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
mõju oma elule ja perekonnale ning on väga motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Vangla koostatud iseloomustusest selgub veel, et viimati pruukis süüdimõistetu narkootilisi aineid 2012. aastal, ta on omal soovil korduvalt läbinud statsionaarse ravi SA Ahtme Haiglas ning ambulatoorselt saanud ka medikamentoosset ravi. Edasi leiab ringkonnakohus K. Pletnjovi vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning abikaasa on valmis teda ka toetama. Oma perekonda on K. Pletnjov külastanud ka korduvatel lühiajalistel väljasõitudel ning rikkumisi ei ole esinenud nendegi käigus. Eelnimetatud asjaoludest saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et K. Pletnjov on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. K. Pletnjovi õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud juba pikka aega ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab K. Pletnjovi üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ära märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad temal diagnoositud sõltuvus, tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ja asjaolu, et tema kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Katseaeg tuleb KarS § 76 lg-st 5 juhindudes määrata tema ärakandmata karistusaja ulatuses ning käitumiskontrolli rakendada kogu katseaja kestel. Kuivõrd käesolev kohtumäärus on edasikaevatav, saab K. Pletnjovi vanglast vabastada alles lahendi jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes arvestatakse tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus vabanemise seisuga. Apellatsioonikohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse K. Pletnjov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab K. Pletnjov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi, v.a osas, millega kohus lahendas K. Pletnjovi määratud kaitsja riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse. Küll peab viimast märget silmas pidades ette nägema, et maakohtu poolt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja mõistetud 138,72 eurot tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel jätta riigi kanda. K. Pletnjovi kaitsja advokaat Andres Veski esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja kaebuse koostamisele kokku 1 tund. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on täielikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel jääb ka nimetatud menetluskulu riigi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.