Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
23.02.2017 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-15-371
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Asja läbivaatamise kuupäev
14.02.2017
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.T sünd. XXX, isikukood XXX, xxx Karistuse kandmise algus 18.11.2014 ja lõpp 18.02.2019 Jätta V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 02.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.02.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §61 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 3 kuud alates 18.11.2014. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on
kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, reaalset
vangistust kannab samuti teist korda. Kuritegude soodustegur on majandusliku kasu saamine. Vangistuses keeldus kinnipeetav kooli lõpueksamite sooritamisest ja jäeti klassikursust kordama. Vangistuses osales kinnipeetav programmis xxx, kuid programm katkestati seoses täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega. Vangistuses osales kinnipeetav sotsiaalprogrammides xxx juhtimine ja xxx ning töötas koristajana. Kinnipeetav on vanglas tööst keelduja. Kinnipeetaval puudub motivatsioon õppimiseks täielikult, riigikeelt ei valda ega ole motiveeritud seda omandama. Enne vangistust oli kinnipeetav alaealine ja vanemate ülalpidamisel, tööl ei käinud. Kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 959,13 €. Kinnipeetava sõpruskonda kuuluvad paljud kriminaalkorras karistatud isikud, ta suhtleb endast vanematega, kes avaldavad talle halba mõju. Vangistuses on kinnipeetava suhtes alustatud uus kriminaalasi. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 12-aastaselt, on proovinud kanepit. Kinnipeetaval on psühhiaatrilised probleemid ja ta saab ravi. Kinnipeetav kardab kõiki ja kõike, ei suuda leida tasakaalu ja tal on probleemid viha juhtimisega. Kinnipeetaval esineb kohanemisraskusi igapäevaelus ja uute olukordadega harjumisel. Kinnipeetav on impulsiivne, tegutseb hetkeemotsiooni ajel. Kinnipeetav on vanglas kasutanud vägivalda kaaskinnipeetava suhtes, ta ei suuda kontrollida oma käitumist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 56%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ja noorem õde, bioloogilise isaga kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Kinnipeetaval on lõpetamata põhiharidus. Enne vangistust elas kinnipeetav vanemate juures, sinna soovib asuda elama ka peale vabanemist. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga. Kinnipeetava vanemad töötavad, nad on nõus kinnipeetavat ennetähtaegse vabanemise korral toetama. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, teine kuritegu on toime pandud katseajal. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud väärteokorras, tema käitumist on arutatud xxx alaealiste komisjonis.
Maakohtu istung Kinnipeetav V.T seletas maakohtu istungil, et ta ei suuda õppida suures klassis, kuid õppimise võimalust väikeklassis talle ei pakutud. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus vastuses ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, ka reaalset vangistust kannab juba teist korda. See näitab, et oma varasemast karistusest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevast karistust kannab ta kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt, täidab kõiki ettenähtud nõudeid ja ei pane toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava varasemat käitumist iseloomustavad ka korduvad väärteod ja tema käitumise arutamine alaealiste komisjonis. Kinnipeetavale on vangistuses määratud distsiplinaarkaristused, neist kehtivaid on käesoleval ajal neli. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest ja Viru Ringkonnaprokuratuuri arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhtes on alustatud uus kriminaalmenetlus vangistuses toimepandud kuriteo osas. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole saanud aru oma kuritegude tõsidusest ja nende tagajärgedest ja ei ole ka vangistuses üles näidanud tahet elada edaspidi seaduskuulekalt, ei ole tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega millegagi põhjendatud. Sellisel juhul saab ühiskonna heaolu ja õiglustunne oluliselt riivatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele ohtlik ja ta võib jätkuvalt toime panna vägivallaga seotud kuritegusid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 58%. Vangistuse lõpuni reaalselt ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Alalise elukoha ja pere toetuse loeb maakohus käesolevas asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et sama elukoht ja sama pere oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal ja ka katseajal. Seega ei välista pere toetus ja elukoha olemasolu uute kuritegude toimepanemist antud kinnipeetava poolt.
Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.