Eesistuja Andres Parmas, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. jaanuari 2017. a määrus, millega lõpetati Heikko Betlemi suhtes kriminaalmenetlus KarS § 4231 järgi KrMS § 274 lg 1 alusel teos väärteo tunnuste esinemise tõttu
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 26. jaanuari 2017. a määrus, millega lõpetati Heikko Betlemi suhtes kriminaalmenetlus, ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Heikko Betlemile esitati süüdistus selles, et olles karistatud Harju Maakohtu 8. juuni 2016. a otsusega (tegu toime pandud 14. veebruaril 2016) KarS § 4231 järgi, juhtis ta 9. septembril 2016 kella 23.35 ajal Tallinnas Läänemere teel mootorsõidukit Chrysler 300M registreerimismärgiga XXX XXX, kuigi tal ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 94 lg-t 1. Sellega pani H. Betlem toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Harju Maakohtu 26. jaanuari 2017. a lühimenetluses tehtud määrusega lõpetati H. Betlemi 1(5)
1-16-10301 suhtes kriminaalmenetlus KarS § 4231 järgi KrMS § 274 lg 1 alusel teos väärteo tunnuste esinemise tõttu. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
2.1.Kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et H. Betlem juhtis 9. septembril 2016 mootorsõidukit, kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Seda tõendavad maanteeameti vastus juhtimisõiguse puudumise kohta; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 27. juuni 2016. a otsus väärteoasjas, millega H. Betlemile kohaldati karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ajavahemikus 21. juuli – 20. oktoober 2016; Harju Maakohtu 8. juuni 2016. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-4814, millega H. Betlemi karistati KarS § 4231 järgi 14. veebruaril 2016 toime pandud teo eest; karistusregistri õiend; Harju Maakohtu 14. septembri 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-6203, millega H. Betlemi karistati KarS § 4231 järgi aprillis 2015 toime pandud tegude eest; tunnistaja politseiametniku OD ütlused ja kahtlustatava H. Betlemi ütlused.
2.2.H. Betlemil on juhtimisõigus alates 11. aprillist 2003. Harju Maakohtu 14. septembri 2015. a otsusega karistati H. Betlemi KarS § 4231 järgi, sest ta juhtis mootorsõidukit 18., 26. ja
29.aprillil 2015, kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25. novembri 2015. a otsusega väärteoasjas võeti H. Betlemilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus ajavahemikuks 17. detsember 2015 – 16. veebruar 2016. Harju Maakohtu 8. juuni 2016. a otsusega karistati isikut KarS § 4231 järgi selle eest, et ta juhtis 14. veebruaril 2016 mootorsõidukit, kuigi tal ei olnud juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja 27. juuni 2016. a otsusega karistati H. Betlemi 8. juunil 2016 toimepandud teo eest LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, s.o ajavahemikuks 21. juuli – 20. oktoober 2016.
9.septembril 2016 juhtis isik uuesti mootorsõidukit, kuigi tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus.
2.3.Kohtu hinnangul ei ole tegemist süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega. Mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine eeldab, et isik on tegu toime pannud vähemalt kolmel korral. Seejuures ainuüksi asjaolu, et isik on varem süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi, ei anna alust pidada iga järgmist mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist kuriteoks. Tõendamist vajab nii ajaline faktor kui ka tegude omavaheline sisemine seos. H. Betlemi 9. septembril 2016 toimepandud tegu ei moodusta varasemate rikkumistega ühtset süsteemi. Ajaliselt ei ole tema poolt toimepandud teod aset leidnud ühe aasta jooksul, kuid just selline ajavahemik on kohtupraktika kohaselt süstemaatilisuse tunnuseks. Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt kujuneb teo süstemaatilisus 2015. aasta aprillis,
14.veebruaril 2016 ja 9. septembril 2016 toime pandud tegudest. Samas ei ole võimalik sedastada, et etteheidetavad teod olid toime pandud lühikese aja jooksul, kui esimese ja viimase teo vaheline aeg on üks aasta neli kuud kümme päeva. Seega ei ole tegemist kuriteoga KarS § 4231 tähenduses.
2.4.KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kuna tegu on toime pandud 9. septembril 2016, siis ei ole väärtegu ka aegunud.
2(5)
1-16-10301
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3.Harju Maakohtu 26. jaanuari 2017. a määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.KarS § 4231 näeb kuriteona ette süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Tegemist on liikluskuriteoga, mille süstemaatilisuse hindamisel tuleb prokuröri arvates arvestada süüdistatava liikluskäitumist tervikuna. H. Betlemi karistati Harju Maakohtu 14. septembri 2015. a otsusega KarS § 4231 järgi aprillis 2015 toime pandud tegude eest. Seejärel 1. novembril 2015 rikkus ta LS § 227 lg 2. Temalt võeti karistusena juhtimisõigus ära kaheks kuuks, s.o ajavahemikuks 17. detsember 2015 – 16. veebruar 2016. Pärast seda juhtis ta mootorsõidukit 14. veebruaril 2016. Selle rikkumise eest mõisteti ta Harju Maakohtu 8. juuni 2016. a otsusega süüdi KarS § 4231 järgi. 5. juunil 2016 pani ta jällegi toime LS § 227 lg 2 rikkumise, mille eest teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, s.o ajavahemikuks 21. juuli – 20. oktoober 2016. Kaks kriminaalkaristust KarS § 4231 järgi ja korduvad karistused liiklusväärtegude eest ei mõjutanud mitte kuidagi H. Betlemi liikluskäitumist ning ta juhtis 9. septembril 2016 jällegi mootorsõidukit, kuigi tal ei olnud juhtimisõigust.
3.2.KarS § 4231 kuriteokoosseisu objektiivne tunnus „süstemaatiliselt“ eeldab, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta vähemalt kolm korda. Erinevalt KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud süstemaatilisuse tunnusest ei pea KarS § 4231 kuriteo puhul olema teod isiku elustiiliks, vaid kuriteokoosseisu täimiseks tuleb vaadelda juhtimisõiguseta juhtimiste kordade arvu, mis H. Betlemi puhul on kokku viis ajavahemikul 18. aprillil 2015 – 9. septembril 2016, millest kahel korral on teda juba karistatud KarS § 4231 järgi. Sellest saab järeldada, et H. Betlemi käitumine ehk liiklusnõuete rikkumine on süsteemne.
3.3.Prokuröri hinnangul ei mõjuta teole antavat õiguslikku hinnangut asjaolu, et H. Betlem oli tegude vahelisel ajavahemikul mootorsõiduki juhtimisõigust tagasi saanud, sest isiku liikluskäitumine, s.o pidev liiklusnõuete tahtlik eiramine, on viinud teda korduvalt olukorda, kus temalt on karistusena juhtimisõigus ära võetud. Samuti ei ole praegusel juhul oluline H. Betlemi tegude ajaline vahe. Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et ajalisele faktorile iseseisva õigusliku tähenduse omistamine ei ole õiguslikult põhjendatav ega ka vajalik, vaid hinnata tuleb isiku käitumist tervikuna. Samuti märgib prokurör, et H. Betlem pani uue teo toime varasema kohtuotsusega, millega isikut karistati KarS § 4231 järgi, määratud katseajal.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et süstemaatilisuse mõiste sisustamisel KarS § 4231 mõttes tuleb lähtuda KarS § 199 lg 2 p-s 9 sisalduva tunnuse avamisel väljendatud põhimõtetest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-75-15, p 7). Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o 3(5)
1-16-10301 vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Riigikohus on korduvalt väljendatud seisukohta, et süstemaatilisuse hindamisel ei ole iseseisvat tähendust süütegude vahelisel ajavahemikul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 7). Siiski leitakse õiguskirjanduses, et erinevalt süstemaatiliselt toime pandud vargusest (KarS § 199 lg 2 p 9) ei nõua säte teo olemusest tulenevalt, et teod oleks omavahel ka sisulises seoses (vt P. Pikamäe. J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (2015), kommentaar KarS § 4231 juurde, p 3.4).
5.Praegusel juhul heidetakse H. Betlemile süüdistuses ette mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimist 9. septembril 2016, lähtudes sellest, et isikut oli varem Harju Maakohtu 8. juuni 2016. a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi. Selle otsuse kohaselt juhtis süüdistatav mootorsõidukit 14. veebruaril 2016, kuigi tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. Eelnevalt juhtis ta mootorsõidukit juhtimisõigust omamata kolmel korral aprillis 2015 (24. aprill, 26. aprill ja 29. aprill), mille eest teda karistati Harju Maakohtu 14. septembri 2015. a otsusega KarS § 4231 järgi.
6.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb põhimõtteliselt nõustuda maakohtuga selles, et ainuüksi asjaolu, et isik on varem süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi, ei anna alust pidada iga järgmist mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist kuriteoks. Siiski tuleb kolleegiumi hinnangul analüüsida isiku käitumist ja varasemalt toime pandud tegusid tervikuna.
6.1.Maakohtu määrusest nähtuvalt oli kriminaalmenetluse lõpetamise üheks põhiargumendiks asjaolu, et kuigi on tuvastatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimine ajal, mil isikul puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, ei mahu kolm tegu üheaastase ajavahemiku sisse. Kolleegium nendib, et kindlast ajavahemikust lähtumine ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikas antud materiaalõiguslike juhistega, mille kohaselt ei ole ajavahemiku pikkusel iseseisvat tähendust. Praegusel juhul on kõnealune ajaperiood ka kohtupraktikas omaksvõetud ühest aastast vaid mõnevõrra pikem, jäädes pooleteise aasta piiresse.
6.2.Samuti märgib ringkonnakohus, et erinevalt vargusest eeldab KarS §-s 4231 kirjeldatud tegu erilise isikutunnusena juhtimisõiguse puudumist. Olukorras, kus isikule on seaduse alusel antud juhtimisõigus, saabki ta teo toime panna vaid ajal, mil tema mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, isik on juhtimiselt kõrvaldatud või talt on juhtimisõigus liiklusalase rikkumise eest ära võetud. Sel põhjusel ei anna juhtimisõiguse vahepealne tagasisaamine ehk taastumine iseenesest alust eitada isiku rikkumiste järjepidevust. Selles osas kohaldas maakohus materiaalõigust ebaõigesti, sest on täiesti loogiline ja seadusest tulenevalt ainumõeldav, et ajavahemikul, mil süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus, ei saa ta mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist toime panna. Praeguses asjas on tuvastatud, et pooleteise aasta jooksul kolmel eraldivõetud ajavahemikul, mil isikul puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, juhtis ta sellele vaatamata mootorsõidukit. Selline käitumisviis annab iseenesest tunnustust isiku süsteemsest liiklusnõudeid eiravast käitumisest olukorras, kus tal n-ö avaneb selleks võimalus ehk siis ajal, mil tal ei ole juhtimisõigust. Lisaks nähtub kriminaalasjast, et vähemalt kahel viimasel korral puudus H. Betlemil mootorsõiduki juhtimisõigus, sest see oli talt ära võetud karistusena liiklusnõuete rikkumise eest. Arutatavas kriminaalasjas etteheidetava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise 4(5)
1-16-10301
9.septembril 2016, pani H. Betlem toime Harju Maakohtu 8. juuni 2016. otsusega määratud katseajal.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et kriminaalasja lõpetamisel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Samas ei ole ringkonnakohtul määruskaebemenetluses võimalik võtta lõplikku seisukohta isiku süü osas. Samuti ei pea kolleegium võimalikuks, et kriminaalasja arutab sama kohtukoosseis, kes on juba kujundanud seisukoha materiaalõiguse kohaldamise osas. Sellest lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 338 p-st 2 ja § 337 lg 2 p-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.